Olulisemad sündmused ja meediakajastused: veebruar

Möödunud ja lähenevad sündmused, olulised algatused

Valitsus otsustas Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja REACT-EU rahade jaotuse
Taasterahastu puhul on olulisemad investeeringud seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata üle 600 miljoni euro. Investeeringute fookuses on uuenduslikud rohetehnoloogiad ja säästlik transport, tulevikukindel energeetika ning energiasäästlik elamumajandus. 206 miljonit eurot investeeritakse innovatiivsete rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Keskkonnaühenduste energeetikavisioon

Visiooni aitasid koostada ning kiitsid heaks seeläbi ka mitmed kliimavõrgustiku liikmed (Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Ornitoloogiaühing, Pärandkoosluste Kaitse Ühing). Projekti peamiseks toetajaks on EUKI.

Eesti Rohelisel Liikumisel valmis video, mis võtab kokku väikeste tuumajaamade riskid.

Uudised ja arvamuslood meedias

Ökoskoop: keskkonnaühenduste energeetikavisioon,Vikerraadio, 15.veebruar
Saates räägib ERL-i huvikaitse ekspert Madis Vasser värskelt välja antud keskkonnaühenduste energeetikavisioonist. Saatejuht Krista Taim.

Kaja Kallas: rohelepe pole Ida-Virumaa jaoks oht, vaid võimalus, Põhjarannik, 13. veebruar

Põlevkivitööstusel on Eesti majanduses vaieldamatult oluline roll, kuid samas on sel oluline roll ka kliimaneutraalse majanduseni jõudmisel.

Keskkonnakomisjoni esimeheks valitud reformierakondlane Yoko Alender ütles, et komisjon toetab valitsust koalitsioonilepingus kokku lepitud rohepöörde ellu viimisel.

Uuring: fossiilkütusesaaste põhjustas 2018. aastal 8 miljonit surma, Postimees, 9. veebruar
Fossiilkütusesaaste põhjustas 2018. aastal üle kaheksa miljoni enneaegse surma, olles maailmas ligi 20 protsendi surmade põhjuseks, kirjutavad teadlased ajakirjas Environmental Research.

Riik põlevkivisektorit tasuta kvootidega toetada ei saa, Äripäev, 9. veebruar
Põlevkivisektori hinnangul võib süsinikukvootide hinnatõus õlitootmine keeruliseks muuta juba 2026. aastast ning oodatakse riigi toetust lisakvootide näol, Euroopa reeglid seda siiski ei luba.

Madis Vasser: kõik pilgud heitekvoodikaubandusele, ERR, 29. jaanuar
Uuel koalitsioonil peab olema tarkust, et näha läbi jätkusuutmatu suuremahulise puidupõletuse selged ohud elukeskkonnale, tuumareostuse maaletoojate osavad lobikõned ja fosforiidikaevurite hõlptulu lubadused, kirjutab Madis Vasser.

PÄEVA TEEMA | Uku Lilleväli: valitsus ja Eesti Energia loobugu õlitehase rajamisest - see laristab maksumaksja raha, Eesti Päevaleht, 25. jaanuar
Euroopa Komisjonis on hetkel käimas kõnelused, millises tempos hakatakse süsiniku hinda tõstma ning tasuta saastekvootide jagamist vähendama. Et mõlemad tegurid mõjutavad märkimisväärselt põlevkiviõli tootmise kasumlikkust, seab komisjoni tegevus õlitööstuse tuleviku küsimärgi alla.

Reformierakond ja Keskerakond jõudsid koalitsioonileppeni, kus mainitakse muuhulgas Tulevikurahastut kliima- ja digipöörde kiirendamiseks. Koalitsioon leiab, et täielik PÕXIT võiks saabuda aastaks 2040.

Ettepanekud Eesti keskkonnaühenduste poolt valitsusläbirääkimistele, Kuku Ilmaparandaja, 23. jaanuar
Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser räägib lähemalt keskkonnaühenduste ühispöördumisest valitsusläbirääkijatele. Kuku Ilmaparandaja saatejuhiks on Mart Valner.


Dokumentide avamise taotluses on analüüsitud KPP ja ENMAKi vajakajäämisi valitud olulisemates strateegiavaldkondades, tööstustes ja sektorites. Näiteks leiavad ühendused, et põlevkivienergeetika valdkonnas on tarvis kriitiliselt üle vaadata kõik põlevkivi puudutavad meetmed ja eesmärgid. Teiste hulgas ei toeta praegused kavad Eesti valitsuse eesmärki väljuda põlevkivienergeetikast hiljemalt 2040. aastaks. Energiatõhususe valdkonnas tuleb mõlemas dokumendis täpsemalt sõnastada selle roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ning taastuvenergias seada täpsemad ja pikaajalisemad valdkonna arengut toetavad sihid.

“Põlevkivienergeetika valdkonnas tuleks üle vaadata värsketele andmetele ja stsenaariumitele tuginedes meetmed ja eesmärgid, mis on seotud ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku, energiajulgeoleku, majandusmõju ning tervise- ja loodusmõjuga,” nentis Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik. “Täiendamist vajab ka riiklik taastuvenergia arengu trajektoor aastani 2050, kuivõrd taastuvenergia areng Eestis on otseselt seotud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega. Praegu on mõlemas dokumendis olevad taastuvenergia sihid ühtaegu ebapiisavad kui ka liiga üldsõnalised võetud kliimakohustuste saavutamiseks ega paku taastuvenergia arendajatele vajalikku kindlust, täpsustamata ka konkreetseid tegevussuundi kaugemale kui aastani 2030 üleminekuks fossiilkütustelt taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile,” lisas Tiik.

Lisaks eeltoodud valdkondadele on ühendused analüüsinud KPP ja ENMAKi muutmisvajadust, taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade, biomassi, muldade süsinikuvaru ning turbaalade säilimise, samuti ökosüsteemide säilitamise ja taastamise vaatest. Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et praegu kehtivates ajale jalgu jäänud dokumentides välja toodud spetsiifilisemad eesmärgid ja meetmed on ebapiisavad, et saavutada Pariisi kliimaleppes võetud siht, aga ka siseriiklikud ja EL tasandi kliimaeesmärgid, sh kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050.

Taotlusele on alla kirjutanud järgmiste ühenduste esindajad: Arengukoostöö Ümarlaud, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu), Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ, Keskkonnaõiguse Keskus, Koosloodus SA, Läänerannik MTÜ, Mondo MTÜ, Niilusoo MTÜ, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Pärnumaa MTÜ, Sorex MTÜ, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Tänu Loodusele MTÜ, Ökotark MTÜ (Bioneer.ee).
 
Vaata lisaks: Keskkonnaühenduste taotlus Vabariigi Valitsusele KPP ja ENMAKi avamiseks.


Lisainfo:
Johanna Maarja Tiik
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
johanna@elfond.ee
51935297

Teate edastas:
Katre Liiv
Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert
katre.liiv@elfond.ee
507 6519