TUUMAENERGIA MÜÜDID

Riigikogul tuleb peagi otsustada, kas Eestist võiks tulevikus saada tuumariik või mitte. Otsuse peamiseks aluseks on tuumaenergia töörühma lõpparuanne „Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis“  (TET raport). Kõnealuses raportis ja senises avalikus arutelus annab tooni arusaam nagu tuumaenergia oleks Eestile hädavajalik või aitaks lahendada keskkonnaküsimusi. Siin lehel saab tutvuda rea tuumaenergia ümber laialt levinud väärarusaamadega ning neid ümberlükkavate selgitustega lähtudes tänasest parimast teadmisest.

Tuumaenergia müüte ja fakte koondav e-kogumik "Tuumaenergia on ebavajalik Eestile ja kahjulik kliimale" tervikuna (pdf) on kättesaadav siin:


08.05.24 toimus tuumaenergia müütide ja faktide tutvustus ajakirjanikele, kus võtsid sõna politoloog ja ajakirjanik, Eestimaa Loodus Fondi (ELF) nõukogu liige Erik Moora, energeetikadoktor Einari Kisel, ELFi kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu, Eesti Rohelise Liikumise vanemekspert Madis Vasser, ELFi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen, Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske. Pressibriifi saab järele vaadata SIIT.

HIND

Tuntud ka kui: Tuumaenergiaga saame soodsa elektrihinna.

TEGELIKKUS: Tuumaenergia omahind on kallim. Tuumaenergia ja väikeste moodulreaktorite (SMR) energia omahind ehk LCOE (levelized cost of energy) on taastuvenergiaallikatega võrreldes märkimisväärselt kallim, sh meretuuleenergiast, samuti tuule- ja päikeseenergiast kombinatsioonis salvestusega. Seda kinnitavad andmed nii rahvusvaheliselt finantskonsultatsiooniettevõttelt Lazard, Rahvusvaheliselt Energiaagentuurilt, teadusagentuuride analüüsidest kui ka teadusartiklitest. Loe täpsemalt


MÜÜT 2. Põhjamaade odav elekter tuleneb tuumaenergiast

TEGELIKKUS: Põhjamaade elektri teeb soodsaks hüdroenergia. Kõige suurema tuumaenergia osakaaluga Euroopa riikides (Prantsusmaa, Ukraina, Slovakkia, Ungari, Belgia, Sloveenia, Tšehhi, Šveits jne) oli 2023. aasta keskmine börsihind Eesti börsihinnast kallim, paljudes nendest üle 100 euro/MWh. Tuumaenergia on odav ainult teatud juhtudel. Loe täpsemalt

MÜÜT 3. Tuumaenergia arendaja ei vaja riigi raha

TEGELIKKUS: Tuumajaam vajab turule sisenemiseks riigi toetust, mida üks võimalik arendaja Fermi Energia on ka avalikult kinnitanud. Põhjuseks on tuumaenergia kõrge omahind (LCOE) – tuumaenergia on taastuvenergiaallikatega võrreldes oluliselt kallim ja seega ei püsiks jaam riigi rahalise toetuseta konkurentsis. Lisaks kaasnevad tuumaenergia kasutuselevõtul riigile täiendavad kulud kogu vajaliku infrastruktuuri loomiseks ja ülalpidamiseks. Loe täpsemalt

MÜÜT 4. Mooduljaamad on soodsamad ehitada kui suured tuumajaamad
Tuntud ka kui: Tänu masstootmisele tehases saame tuumajaamade ehituskulu alla viia.

TEGELIKKUS: Väikesed reaktorid on suurtest reaktoritest üldjuhul kallimad, kuna jääb ära mastaabisääst. Kõrgemat hinda peaks teoorias tasakaalustama tehase masstootmine, kuid ühtegi moodul­jaamade tehast maailmas olemas ei ole. Esimesed plaanitavad jaamad on käsitöö ja saavad suuri toetusi riigilt. Loe täpsemalt

AEG


MÜÜT 5. Väike moodul­tuumajaam võib Eestis elektrit toota juba kümne aasta pärast

TEGELIKKUS: Tänastele teadmistele tuginedes on ca 10-aastane ajakava ebarealistlik. Maailmas ei ole ühtegi kommertstingimustes töötavat väikest moodulreaktorit. Esimeste väikereaktorite ehitus on võtnud planeeritust 2-4 korda kauem aega. Loe täpsemalt

MÜÜT 6. Eesti tuumajaamaks sobiv esimene väike moodulreaktor on Kanadas ehitamisel
Tuntud ka kui: Kohe valmib esimene piloot, seetõttu peaksime juba alustama ettevalmistusi.

TEGELIKKUS: Kanadasse olemasoleva suure Darlingtoni tuumajaama territooriumile plaanitavat uut jaama veel ei ehitata. Otsus jaamale ehitusloa andmise kohta tehakse projekti põhjaliku hindamise järel eeldatavasti 2024. aasta lõpus. Loe täpsemalt

TUUMAENERGIA vs TAASTUVENERGIA

MÜÜT 7. Tuumaenergia ei konkureeri taastuvenergiaga

Tuntud ka kui: Peaksime igaks juhuks riigina ettevalmistused ära tegema ka tuumaenergia tootmiseks. See ei sega taastuvenergia arendamist.

TEGELIKKUS: Teadusuuringuga on analüüsitud 123 riigi andmeid ning leitud, et tuumaenergia ja taastuvenergia ei eksisteeri edukalt koos ja tõrjuvad üksteist välja.3 Selle põhjuseks on mõlemalt poolt loodavad “lock-in”id ehk sõltuvus teatud otsustest, mis teise poole arengut negatiivselt mõjutavad. Loe täpsemalt

MÜÜT 8. Tuumaenergia on juhitav võimsus ja täiendab taastuvenergiat
Tuntud ka kui: Tuumaenergiat on vaja ajal, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.

TEGELIKKUS: Tuumaenergiat ei saa ja ei ole majanduslikult mõistlik kasutada juhitava energiaallikana: tuumaenergia on aeglaselt juhitav. Sisse- ja väljalülitamine võtab tunde kuni mitmeid päevi. Näiteks uue Olkiluoto 3 puhul muudetakse koormust kuni kaks korda nädalas. Gaasijaama puhul on üles-alla koormamise kiirus ca 50 MW/min, põlevkivijaama puhul 15 MW/min. Disainifaasis oleva BWRX-300 reaktori puhul 1,5 MW/min. Salvestites asuvat energiat on võimalus kasutusele võtta koheselt täies mahus. Loe täpsemalt

VARUSTUSKINDLUS JA ENERGIAJULGEOLEK


MÜÜT 9. Tuumaenergia on vajalik varustuskindluse tagamiseks

Tuntud ka kui: Tuumaenergia on vajalik baaskoormuseks põlevkivi asemel.

TEGELIKKUS: Põlevkivijaamad ei tööta ammu enam baaskoormuse jaamadena, vaid käivitatakse ja juhitakse vastavalt turu nõudlusele. Sellist paindlikkust tuumajaam pakkuda ei suuda. Loe täpsemalt

MÜÜT 10. Tuumaenergia tagab Eesti energiajulgeoleku

Tuntud ka kui: Tuumaenergia pakub juhitavat võimsust ja seega ei pea Eesti sõltuma välisühendustest.

TEGELIKKUS: Tsentraalne energiatootmine on julgeolekurisk. Zaporižžja, Kharkiv ja teised suured elektrijaamad Ukrainas, aga ka Nord Stream näitavad, et tsentraliseeritud energiainfrastruktuuri ründamine on uus normaalsus. Pahatahtlikele rünnakutele vastupidavaim süsteem on hajutatud ehk kohalikul taastuvenergia tootmisel põhinev süsteem. Loe täpsemalt


KESKKOND ja KLIIMA

MÜÜT 11. Tuumaenergia on kliimalahendus, kuna on madala süsinikuheitega

TEGELIKKUS: Tuumaenergia ei ole efektiivne lahendus Pariisi leppe täitmiseks, vaid vastupidi - tuuma­energiasse investeerimine on kliimale kahjulik. IPCC hinnangul on tuumaenergia üks kõige ebaefektiivsemaid viise kliimakriisi lahendamiseks. Seniseid mõjukaid kliimamudeleid on ajalooliselt iseloomustanud tehnoloogiliste lahenduste, nagu tuumaenergia ja süsiniku püüdmine ja salvestamine, laias ulatuses sisse kirjutamine. Need tehnoloogiatele pandud lootused ei ole täitunud ning seetõttu on jäänud kliimamuutuste leevendamiseks vajalikud pärislahendusi pakkuvad sammud tegemata. Loe täpsemalt

MÜÜT 12. Tuumaenergia aitab Eestil täita riiklikud kliimaeesmärgid

TEGELIKKUS: Tuumaenergia ei aita energeetikasektori eesmärke täita, sest kui jätkame planeeritud mahus taastuvenergiasse panustamisega, on need täidetud enne tuumajaama valmimist. Loe täpsemalt

MÜÜT 13. Tuumajäätmeid tekib vähe ja neid on lihtne hallata

TEGELIKKUS: Kõrgelt radioaktiivseid jäätmeid tuleb ka väikese koguse juures hallata keerukal ja kallil viisil. Ainus teadaolev viis kasutatud tuumkütuse lõppladestuseks on tunnelid sügaval maapõues, kus tuumajäätmed oleks hajutatud ja hoitud biosfäärist eraldatuna kuni 100 000 aastat. See on sama pikk aeg, kui inimliik on eksisteerinud. Loe täpsemalt

ELANIKKONNAOHUTUS

MÜÜT 14. Tuumaenergia on elanikkonnale ohutu

TEGELIKKUS: Suurõnnetuste, nagu näiteks Fukushima või Tsernobõl, kõrval toimub sageli ka erinevaid väiksemaid õnnetusi ja reostusi, sh on seda juhtunud ka Euroopa jaamades. Statistikat kõikide õnnetuste kohta ei ole saadaval isegi Rahvusvahelisel Energiaagentuuril, kuid teadlased on hinnanud olemasolevate andmete põhjal, et tõenäosus õnnetuseks järgneva kümnendi jooksul kusagil maailmas on. Loe täpsemalt

MÜÜT 15. Tuumajaamaga ei kaasne riigile suuri pääste­võimekuse tõstmise kulusid

Tuntud ka kui: Väikesed moodulrektorid vajavad turvatsooni ainult jaama territooriumil.

TEGELIKKUS: Tuumaenergia töörühma tellitud ruumianalüüsi sõnul puuduvad täna konkreetsed arvud, kas ja kui suur peab vastava SMR tehnoloogia puhul olema hädaolukorra planeerimise tsoon (EPZ), kuna hetkel ei ole ühtegi SMR tehnoloogiat veel litsentseeritud. EPZ ulatus selgub SMR tehnoloogia litsentseerimisel. Loe täpsemalt



Tuumaenergia müütide kogumik on valminud 2024. aastal ning hõlmab müüte ning neid ümberlükkavaid fakte ja põhjalikke selgitusi tuumaenergia hinnast, ajamõõtmest, tuuma- ja taastuvenergia vahelistest suhetest, varustuskindlusest ja energiajulgeolekust, keskkonnast ja kliimast ning elanikkonnaohutusest. Kogumiku avaldasid Eestimaa Looduse Fond, Kriisiuuringute Keskus, Eesti Roheline Liikumine, Rohetiiger koostöös ekspertidega. Toetas Euroopa Liidu LIFE Programmi projekt “Together For 1.5”.