Kondimootor ja ühistransport peaks olema esimene valik

Auto asemel peaks eelistama jalutamist, jagratast ja ühistransporti. Jalgrattad on vallutamas linnasid - tegu on kindlasti kõige keskkonnasõbralikuma ning tervislikuma transpordivahendiga, millega on võimalik linnas edukalt vahemaid läbida. Samuti soositakse aina rohkem jala liikumist ning ühistranspordi kasutamist, mis lisaks positiivsele kliimamõjule aitab kaasa ka paremale elukeskkonnale linnas, kus on vähem õhusaastet ja ummikuid.

Elektritranspordil rohelise energia kasutamine

Transpordiinnovatsioon autoliikluses on viimastel aastatel olnud märgatav – elektriautod vallutavad turgusid ja sõidukilomeetrid ühe laadimisega aina pikenevad. Eesti on üks esimesi riike maailmas, kus on tervet riiki kattev kiirlaadimisvõrgustik, mis aitab kaasa elektriautode levimisele. Elektriautod ei saasta linnaõhku ning on vaiksed, kuid positiivse kliimamõju kindlustamiseks tuleb tähelepanu pöörata elektri päritolule - põlevkivielekter ei ole kliimasõbralik lahendus.

Biogaas

Kuni elektriautode hinnad veelgi tasukohasemaks muutuvad ja läbisõidud suurenevad, on võimalus kasutada ka biogaasil töötavat autot – igale autole on võimalik juurde ehitada vastav seade. Kui varem pidid gaasiautod läbi ajama maagaasiga, siis nüüdsest võimalik Eestis ka kohalikku lehmade sõnnikust toodetud biogaasi saada Alexela tanklatest. Ka paljud linnaliinibussid on üle läinud gaasile.

Lennunduse heite kontrolli all hoidmine

Lennukid tekitavad suurt CO2 heidet. Euroopa Liidus toimib juba alates 2012. aastast süsteem, kus kõik lennukid peavad oma heitkoguseid raporteerima ning vastavas koguses CO2 ühikuid ostma, et oma heidet kompenseerida. See on osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemist, mis peaks motiveerima ettevõtteid vähendama oma CO2 heidet. Aastaks 2021 on kokku lepitud välja töötada ülemaailmne kauplemissüsteem, et säilitada maailma lennuliikluse heide 2020. aasta tasemel.