Intensiivne metsade raiumine on üks kliimamuutuse põhjustajaid. Puud salvestavad fotosünteesi käigus enda tüvesse, okstesse, lehtedesse ja juurtesse pikaks ajaks süsinikku, mille saavad õhus olevast CO2 ühendist. Nõnda aitavad metsad oluliselt kaasa kliimamuutuse pidurdamisele.  

Kui puud maha võetakse, sõltub nende edasine mõju kliimale paljuski sellest, mida puidust tehakse. Kui puitu põletada või sellest lühiajalisi tooteid (nt pakendid, kohvitopsid) teha, jõuab CO2 kiiresti tagasi atmosfääri. Pika eaga tooted (nt puitmajad) hoiavad süsinikku pikemalt endas ning on kliimasõbralikumad. Kui puu loomulikult ära sureb eraldub sealtki CO2, ent see võtab omajagu aega.

Puidupõletamise ehk bioenergia tootmise mõju

Puidupõletamine pakub küll alternatiivi fossiilkütuste põletamisele, ent on endiselt suure mõjuga. Metsa maha võttes ja seejärel põletades vabaneb korraga suur hulk süsinikku. Uue metsa kasvamine ja samas koguses puitu salvestuva süsiniku uuesti sidumine võtab tavaliselt aega üle poole sajandi. Kuna kliimamuutuse pidurdamise nimel tuleb tegutseda nüüd ja kohe, ei saa me nii kaua oodata ning targem on valida teisi taastuvenergia lahendusi. Kui kasutada bioenergiat, siis tuleks eelistada säästlikult varutud puidust (raiejäägid, oksad, metsatööstuse jäätmed) toodetud energiat.

Metsa ja kliima seoste ning puiduenergeetika ohtude illustreerimiseks kasutatakse vahel lihtsustatud näidet majast ja suurest tammepuust:

  • Ühel tillukesel planeedil kütab majaomanik oma maja fossiilse maagaasiga. Tema õues kasvab 50-aastane tamm, mis seob oma aina kasvavas kehas osa sellest süsihappegaasist, mis maja kütmisel eraldub. Majaomanik otsustab aga ühel päeval üle minna taastuvenergiale, sest kliimamuutustest põhjustatud üleujutused ohustavad ta majapidamist. Ta raiub oma tammepuu maha ning asub maja sellega kütma.

    Foto: Sophie07, Pixabay

    Nüüd aga paiskub õhku endisest rohkem süsihappegaasi, sest 1 kWh energia saamiseks eraldub puidu põletamise puhul seda pea poole rohkem, kui gaasi põletamisel. Ent nüüd pole ka enam kedagi, kes õhusaastet seoks ja talletaks ning kasvuhooneefekt hoogustub veelgi. Majaomanik võib küll mulda uue tõru panna, ent selle mõju avaldub alles paljude aastakümnete pärast. Kliimamõju mõttes tabaks ta aga kümnesse, kui vahetaks gaasi hoopis tootmise järgselt nn “kütusevaba” päikese- ja tuuleenergia vastu ning laseks tammepuul edasi kasvada. Maagaasi põletamisel paigast läinud atmosfääri koostisosade tasakaalu on vaja veel pikalt siluda ja seda tööd teeb tammepuu paremini kui keegi teine.


Lageraie mõju


Lisaks sellele CO2 hulgale, mis paiskub õhku süsinikku siduvate puude maha võtmisel ning lühiajalisteks toodeteks tegemisel või põletamisel, eraldub lageraie käigus märkimisväärne kogus süsinikku ka mullast. Puude surma tõttu on pika aja jooksul moodustunud mulla elustik ja toiduahelad taimede, loomade ja mikroorganismide vahel häiritud, mille pärast mullasüsinik lendub süsihappegaasina õhku. Vastukaaluks -  vana elurikas mets just talletab üha enam süsinikku mulda. 

Foto: Ireen Trummer