Kliimamuutus mõjutab üha rohkem nii inimeste kui ka teiste liikide elu Eestis. Lisaks keskkonnale on tegemist ka majandusliku, sotsiaalse ja julgeoleku küsimusega. Temperatuuritõus Eestis on olnud kiirem kui maailmas keskmiselt.

Mõned ilmsemad näited mõjust:

  • Ekstreemsemad ilmastikuolud, nt põuad ja tormid. 2018. aasta suvi oli üks kuumimaid, mõjutades nii tervist, põllumajandust kui ka inimeste toidulauda. Kuumalainete mõju võimendab soojussaare efekt, mis tekib lisaks linnadele ka väiksemates asulates. Rannikulinn Pärnu on juba mitmeid aastaid kogenud erinevaid üleujutusi ja torme, mida elanikud oma varasemast eluajast ei mäleta.

    Tormide sagenemine toob aga kaasa karmimad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ning tormide tagajärgede likvideerimise võimele. Ühtlasi kaasnevad majanduslikud kahjud nii tormikahjude likvideerimise kui ka põuaga (nt põllumajanduses).

  • Terviseriskid, haiguste levik. Muutuv kliima mõjutab loomade ja taimede haigusvektorite (nt kirbud, puugid, sääsed) levikut, kes võivad edasi kanda ohtlikke nakkushaigusi. Pehmemad talved ja niiskemad perioodid üldiselt soosivad, samas põuaperioodid takistavad haiguste levikut.

    Oluliselt mõjutas Eesti elanike tervist 2010. a kuum suvi, kui suremus suvekuudel oli eeldatavast ligi 30% suurem.

    Prognooside järgi suureneb tulevikus kokkupuude ultraviolettkiirgusega veelgi, suurendades nahavähki haigestumise tõenäosust. Samas võivad talved tulevikus olla sombusemad, vähendades talveperioodil päikesevalguse hulka ning D-vitamiini sünteesi ja suurendades depressiooni riski.

  • Vee halvenev kvaliteet. Paduvihmad ja põuaperioodid mõjutavad vee kvaliteeti. Paduvihmadega võib keskkonnast vette kanduda ohtlikke aineid ja liigseid toitaineid.Esimesed võivad otseselt ohustada inimeste tervist ja teised põhjustada intensiivsemat veekogude kinnikasvamist. Samuti võib levida nõnda joogivette hulgaliselt parasiite.

    Pikaajalised põuad võivad madalad salvkaevud jätta joogiveeta. Sagedasematel kuumadel suvedel võib suureneda ka veeõitsengute hulk, mis halvendab suplusvee kvaliteeti.

  • Vegetatsiooniperioodi pikenemine. Kevad saabub vähemalt 12 päeva varem, samas sügis oluliselt hiljem ei tule (aluseks 1951-2012.a. andmed).

    See mõjutab muidugi põllumajandust, aga laiemalt kogu loodust. Nt taimed hakkavad küll varem õitsema, aga kõik loomad ja linnud ei suuda oma kevadist sigimist sellega õigeaegselt ajastada.

  • Läänemere olukorra halvenemine. Soojema merevee, rohkemate sademete ja vähesema jää tõttu on vetikate kasvuks soodsamad tingimused. See aga põhjustab nn surnud tsoonide teket jm.

  • Liikide kadumine. Soojade talvede tõttu võivad näiteks viigerhülged siitkandist lõplikult kaduda, sest viigerhülged vajavad poegimiseks jääd. 

    Viigerhüljes. Foto: Mart Jüssi
    Кольчатая нерпа. Фото: Март Юсси.

  • Invasiivsed liigid. Šaakal kolis Eestisse 2013 a. Eestile lähimad šaakali looduslikud asualad asusid teadaolevalt Kaukaasias, Moldovas, Ungaris, Austrias, Tšehhis ning Ida-Ukrainas.  

  • Põhja- ja Kirde-Euroopas võib kliimamuutustel olla ka positiivseid ilminguid, nagu kütteenergia tarbe vähenemine, põllusaagikuse ja suveturismi kasv ning hüdroenergia potentsiaali tõus.