Mis on kliimamuutus?

Et rääkida inimtekkelisest kliimamuutusest, peame rääkima kliimast, selle muutusest läbi aja ning tööstusühiskonna poolsest panusest viimastel aastasadadel.


Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastakümnete lõikes. Näiteks milline on tavapärane keskmine õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuuletingimused ja sademed.

Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev oluline muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu planeeti. Miljonite aastate pikkusest ajaloost on teada, et planeet maa on looduslikult kõikunud jääaegade ja soojemate perioodide vahel. Neid looduslikke muutusi on esile toonud planeedi orbiidi väikesed muutused, päikese aktiivsus ning vulkaaniline tegevus. Üks viis nende muutuste mõõtmiseks on süsihappegaasi osakeste määr atmosfääris, mida saame mõõta väga vanadest jääsüdamikest. 

Inimtekkelised on sellised protsessid, mida looduses iseenesest ei esine kas üldse või mitte nii suurel määral. Kuigi kliima on muutunud tsükliliselt läbi aja, markeerib möödunud 12 000 aastat pärast viimast jääaega harukordselt stabiilsed keskkonnatingimused (nn holotseen). Sel perioodil muutus võimalikuks paikne eluviis, põllumajandus ja inimpopulatsiooni kiire kasv. Samas on inimkonna tegevuse mõju keskkonnale kasvanud eriti viimase paarisaja aastaga tööstusrevolutsiooni toel "geoloogiliseks jõuks" - inimkond suudab mõjutada looduslikku kliimat. Suurimateks panustajateks sellele on maakasutus (metsade raie, põldude üleskündmine), osoonikihi kahjustamine (kunstlike gaasidega), peenosakeste reostus (teatud osa päikesekiirguse tagasipeegeldamine kosmosesse) ja kasvuhoonegaasid (soojuse lõksupüüdmine atmosfööris).

Teadlased on leidnud, et 99.9999% tõenäosusega on just eelnimetatud inimmõju selleks peapõhjuseks, miks planeet maa kliima on tasakaalust välja nihkunud.

Ühest küljest teevad maailma valitsused jõupingutusi, et kliimasoojenemist pidurdada - vastasel korral on oht, et kliimasüsteem ületab murdepunkti ning looduslikud tagasisideringid hakkavad soojenemist veelgi võimendama, väljudes igasuguse inimkonna poolse kontrolli alt.

Teisalt on tegu väga keerulise ülesandega, sest tõelised edusammud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise suunas tähendaks tänase majandustegevuse olulist ja möödapääsmatut vähendamist.


Kliimamuutuse põhjustest ja tagajärgedest loe lähemalt SIIT!


Uuri ka:

NASA kliimale pühendatud koduleht ja kliima ajamasin
ÜRO IPCC raport 2018



Uuendatud 07.05.2020