Mis on kliimamuutus?

Kliimamuutus on ilmastikuolude muutumine pika aja jooksul - seda aastakümnete või lausa miljonite aastate jooksul, konkreetses piirkonnas või kogu Maal. 

Tänapäeval (ja ka siin veebilehel) räägitakse eelkõige 1880. a tööstusrevolutsiooniga hoo sisse saanud globaalsest kliimamuutusest, mille peamiseks põhjustajaks on teadlaste hinnangul inimtegevus. Inimtegevuse tagajärjel õhku paiskunud kasvuhoonegaasid on põhjustanud globaalse keskmise temperatuuri tõusu pea  1° C võrra, mis põhjustab aga omakorda hulgaliselt muutusi üle maakera. Sestap räägimegi mitmuses "kliimamuutustest".


Kust teame, et kliima muutub?

Mõned faktid:

  • Kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ning N2O sisaldus atmosfääris on võrreldes viimase 800 000 aastaga enneolematult kõrge. CO2 sisaldus atmosfääris on tõusnud 40% võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.

     

  • Maakera kuumeneb üle - võrreldes aastaga 1880 on maa keskmine temperatuur tõusnud pea 1°C võrra. Alates 2001. a on registreeritud ajaloo 18 kõige kuumemat aastat.  ÜRO 2018. a lõpus avaldatud kliimaraport hoiatab, et üle 1.5°C tõus võib tuua kaasa selliseid tagajärgi, millega toimetulek käib inimestele üle jõu.


  • Maismaajää ning arktika merejää vähenevad. Antarktika kaotab alates 2002. aastast igal aastal 134 gigatonni ja Gröönimaa 287 tonni jääd. Aastatel 1981- 2010 vähenes merejää hulk 13,3 % igal kümnendil.

  • Maailmamere tase tõuseb jää sulamise ning vee paisumise tõttu (kuna temperatuur tõuseb). Juulis 2016 oli maailmamere tase 8,48 cm kõrgem kui aastal 1993. Ennustatakse, et aastaks 2100 võib merevesi tõusta 0,8 - 2 m, mis tähendaks, et sajad miljonid inimesed peavad elukohta vahetama.


  • Muutunud on aastaaegade loomulik muster. Sagenenud ja intensiivistunud on sellised äärmuslikud ilmastikunähtused nagu kuumalained, põuaperioodid ja vihmavalingud.


    Kliimamuutuse põhjustest ja tagajärgedest loe lähemalt SIIT!


Uuri ka:

NASA kliimale pühendatud koduleht ja kliima ajamasin
ÜRO IPCC raport 2018