Keskkonnakaitse organisatsioone ühendava Eesti Keskkonnaühenduste Koja
(EKO) koordinaator Riho Kinksi sõnul takistab Sindi pais siirdekalade
juurdepääsu enamusele Pärnu jõe ja selle lisajõgede kudealadele, mistõttu
on nende kalade populatsioonid olnud pikka aega madalseisus. „Pikkade
arutelude järel on tehtud suur samm – riik ostis Sindi paisu ja alustas
paisu avamise projekteerimisega. Kavakohaselt peab säilima väliujula,
rajatav kärestik on veesõidukitele läbitav ja kogu kompleks esteetiliselt
nauditav. Loodame, et lahendus on hea nii looduse kui inimese jaoks“
selgitas Kinks.
Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt ka Reet Ausi
pikaaegset tegevust kiirmoe keskkonnavaenulike tagamaade tutvustamisel,
mis jõudis laiema publikuni läbi värske dokumentaalfilmi „Moest väljas“.
Kaaludes loodust ja elukeskkonda enim mõjutanud tegevusi ja otsuseid 2015.
aastal andis EKO keskkonnakirve tiitli Riigikogule ja Vabariigi
Valitsusele, kelle tegevus Eesti kliimapoliitika arendamisel on olnud väga
lühinägelik või lausa keskkonnavaenulik. „Oleme nördinud, et 2015. aastal
kaotati põlevkivi kaevandamise piirmäär ja võeti vastu kliimavaenulik ning
lühinägelik põlevkivi arengukava. Ka mitmed ministrite väljaütlemised
näitavad, et Eesti poliitikud ei teadvusta kliimaprobleemi tõsidust ja
selle märkimisväärset mõju Eestile,“ märkis Kinks.
EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsemate tegudena veel välja
Vabariigi Valitsuse GMOde kultiveerimise piiramise võimaluse kasutamata
jätmise ning rahandusminister Sven Sesteri seisukoha Rail Balticu
trassivalikutesse Nabala kaitseala lisamise kohta.
EKO valis aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve saajaid kolmeteistkümnendat
korda. EKO ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni, milleks on: Eestimaa
Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti
Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex",
Läänerannik, Nõmme Tee Selts, SEI Tallinn, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
Foto: kliimabussi meeskond
(EKO) koordinaator Riho Kinksi sõnul takistab Sindi pais siirdekalade
juurdepääsu enamusele Pärnu jõe ja selle lisajõgede kudealadele, mistõttu
on nende kalade populatsioonid olnud pikka aega madalseisus. „Pikkade
arutelude järel on tehtud suur samm – riik ostis Sindi paisu ja alustas
paisu avamise projekteerimisega. Kavakohaselt peab säilima väliujula,
rajatav kärestik on veesõidukitele läbitav ja kogu kompleks esteetiliselt
nauditav. Loodame, et lahendus on hea nii looduse kui inimese jaoks“
selgitas Kinks.
Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt ka Reet Ausi
pikaaegset tegevust kiirmoe keskkonnavaenulike tagamaade tutvustamisel,
mis jõudis laiema publikuni läbi värske dokumentaalfilmi „Moest väljas“.
Kaaludes loodust ja elukeskkonda enim mõjutanud tegevusi ja otsuseid 2015.
aastal andis EKO keskkonnakirve tiitli Riigikogule ja Vabariigi
Valitsusele, kelle tegevus Eesti kliimapoliitika arendamisel on olnud väga
lühinägelik või lausa keskkonnavaenulik. „Oleme nördinud, et 2015. aastal
kaotati põlevkivi kaevandamise piirmäär ja võeti vastu kliimavaenulik ning
lühinägelik põlevkivi arengukava. Ka mitmed ministrite väljaütlemised
näitavad, et Eesti poliitikud ei teadvusta kliimaprobleemi tõsidust ja
selle märkimisväärset mõju Eestile,“ märkis Kinks.
EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsemate tegudena veel välja
Vabariigi Valitsuse GMOde kultiveerimise piiramise võimaluse kasutamata
jätmise ning rahandusminister Sven Sesteri seisukoha Rail Balticu
trassivalikutesse Nabala kaitseala lisamise kohta.
EKO valis aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve saajaid kolmeteistkümnendat
korda. EKO ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni, milleks on: Eestimaa
Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti
Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex",
Läänerannik, Nõmme Tee Selts, SEI Tallinn, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
Foto: kliimabussi meeskond