Olulised sündmused ja meediakajastused: august 2022 31. august 2022

Toimunud ning lähenevad sündmused ning olulised algatused Vabaühenduste kliimavõrgustiku suveseminar 25.-26. augustil toimus vabaühenduste kliimavõrgustiku suveseminar Võrumaal. Kahepäevasel üriusel osales ligi 10 vabaühendust ning inimesi oli mitme päeva jooksul kokku 35 ringis. Ürituse raames toimusid mitmed põnevad arutelud - luubi alla võeti kohaliku tasandi kliimakavad, arutleti kuidas vabaühendused saaksid keskkonnaühenduste soovitusi rohepöörde tarbeks levitada, kuidas kliimamõjusid keskkonnamõjude hindamisel arvesse võtta ning koguti vabaühendustelt teemasid ja küsimusi, mida esitada valimiste eel erakondadele eesmärgiga kokku panna valimiskompass valijatele. Vabaühenduste kliimavõrgustiku tegemisi saab lähemalt uudistada www.kliimavorgustik.ee.

Pane end kirja "Energiamajanduse arengukava aastani 2035" koostamisse

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) koostamise eesmärgiks on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel.

Arengukava koostatakse, lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades energiajulgeoleku. Arengukava hõlmab energiatootmise ja -tarnimisega ning energiatõhususe suurendamisega seotud tegevusi järgmistel teemadel: energiajulgeoleku tagamine, taastuvenergiale üleminek ja energiatõhususe suurendamine. Osalemissoovist saad märku anda siin

Kutse seminarile 13. septembril: Kliimaneutraalsuse saavutamine Balti riikides. Lähivaade Eesti, Läti ja Leedu pikaajalistesse riiklikesse strateegiatesse

Ülemaailmse kliima stabiliseerumiseni jõudmiseks on ülioluline, et riigid töötaksid välja pikaajalised visioonid, eesmärgid ja strateegilised juhised kliimapoliitika jaoks. Stockholm Environment Institute (SEI) Tallinn kutsub 13. septembril seminarile, kus keskendutakse Balti riikide lähenemisviiside analüüsile iga vastava riikliku pikaajalise strateegia väljatöötamisel, jagatakse parimaid praktikaid ning tuuakse välja puuduolevad elemendid ja läbivad probleemid.

Üritus toimub 2017. aastal alanud riiklike pikaajaliste strateegiate teemalise ELi-sisese dialoogi platvormi projekti Climate Recon 2050 raames, mille eesmärk on ühendada pikaajaliste kliimastrateegiate koostamise ja elluviimisega tegelevad riiklikud eksperdid. Seminar pakub võimalust kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks. Balti riikide analüüs on 2022. aasta lõpuks avaldatavas piirkondlikus võrdluses kolmas. Osalemishuvist saad märku anda 1. septembrini siin.

Kutse konverentsile: “Keskkonnasõbralik koolitoit = tervislik koolitoit”

7. oktoobril kell 11:00-16:00 toimub Tartu Loodusmajas konverents keskkonnasõbralikust koolitoidust. Eesti Roheline Liikumine ja Taimne Teisipäev kutsuvad kõiki huvilisi uudistama millele võiks tähelepanu pöörata, kui soovime, et meie toidulaud oleks ühtaegu kestlik, maitsev ja tervislik. Tutvustame projekti „CLIKIS-Network: kliimasõbralikud kooliköögid“ analüüsitulemusi, räägime eestlaste lihatarbimise statistikast ning vaatame, kui palju ja millist taimset toitu on kasulik süüa. Täpne ajakava ja esinejad selguvad septembris. Registreeri end  siin.

Energy emergency revives Estonia’s polluting oil shale industry, Politico, 28. august
Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser andis kommentaare Politico uudisteportaalile Ukraina sõja ja energiakriisi valguses. Põlevkivienergiat julgeolekukriisi jätkudes aina enam tootma hakata on väga tagurlik samm, kuna see võib riigi arengut heitkoguste osas viie aasta võrra tagasi lükata.

Metsanduse arengukava mõjuhindaja: looduskaitses tehtud vead kipuvad olema tabuteema, Maaleht, 24. august
Järjekordsel metsanduse arengukava kaasamisarutelul andsid looduskaitsega seotud huvigruppide esindajad nii kavale endale kui selle mõjuhinnangule hävitava hinnangu. Koostajad aga tõdesid, et selle asemel uue koostamise peaksid otsustama poliitikud.

Eesti teadlaste abiga kerkivad Keenias riisituhast elumajad, ERR Novaator, 23. august
Eesti teadlased on välja töötanud riisi tootmise kõrvalprodukti ehk riisiaganaid sisaldava soodsa ja keskkonnasõbraliku ehitusmaterjali, millest kavatsetakse nüüd Keenias elumaju ehitada. Kui katseperiood läheb edukalt, on lootust, et materjal võetakse laiemalt kasutusse.

Eesti üks luksuslikum linnak kerkib suure üleujutusohuga poolsaarele. Kuidas seda ehitatakse? Rohegeenius, 16. august
Haapsalu poolsaarele kerkib uhke Marienholmi linnak. Suurustades võiks seda nimetada kuurortlinna mitme sajandi suurimaks kinnisvaraprojektiks - minivillade, kortermajade, spaa-hotelli, promenaadi ja jahisadamate ehituses rõhutakse rohelahendustele, aga merelinna ajalugu esitab ühe tõsise väljakutse – kuidas kaitsta end üleujutuste eest?

Eksperdid: valmiv metsanduse arengukava on õigusvastane, raiemahtu oleks vaja oluliselt vähendada, Eesti Päevaleht, 12. august
Partnership for Policy Integrity (PFPI) ja Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostöös valminud eksperthinnang jõuab järeldusele, et metsanduse arengukava (MAK2030) eelnõu on vastuolus säästliku metsanduse eesmärkidega ega täida õiguslikke kohustusi. Ühisavalduse leiad Bioneer.ee portaalist.

Sotsiaalteadlased energiapöördest: tarbimise vähendamiseks on vaja lahti mõtestada vajadused, Postimees, 10. august
“Kas see on tõeline rohepööre, kui vahetame põlevkivi lihtsalt selle vastu, et meil on ­terve Eestimaa tuugeneid täis ja ­põllud kaetud päikesepaneelidega?” küsib Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen. Vastus on ei ja põhjuseid on palju.

Kirjanik Epp Annus: raske on kujutleda paremat tulevikku, kui samal ajal käib selline hävitustöö, ERR, 8. august
Kirjandusteadlase ja kirjaniku Epp Annuse teine romaan "Tere, Aleksander" on lähitulevikust rääkiv ökoutoopia, mis pälvis hiljuti Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia. Müürileht uuris kirjanikult mõtteid teosesse põimitud ideede, utoopilise kujutlusvõime ning kultuuri ja keskkonnakriisi vahekorra üle.

Puude raiumine diskrimineerib: rikkad ostavad konditsioneeri, nõrgem osa ühiskonnast higistab kuumas linnaruumis, Ekspress, 3. august
Uudised tervete alleede ja puukoosluste eemaldamisest Eesti linnades on märk tõsiasjast, et nii mõnedki otsustajad ei teadvusta piisavalt roheluse, eriti just suurte puude sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust linnades, kirjutab kultuuri- ja ruumikriitik Hannes Aava.

Eesti otsustes on kliimamuutus taustamüra. Noortes tekitab see ärevust, sest riskitakse nende tulevikuga, Eesti Päevaleht, 2. august
Kuidas on seotud Eesti riigi kohustus kaitsta inimeste, ka praeguste noorte õigust elule ja tervisele ning vähendada kasvuhoonegaaside hulka? Sellele küsimusele ei ole Eesti kohtud pidanud veel vastama.

Pärnu kliima parendamiseks saabus 13 ettepanekut, Pärnu Postimees, 2. august
Pärnu keskraamatukogus kohtus avalikul arutelul väike seltskond, et tutvuda Pärnu arengukava ja eelarvestrateegia kõrval linna energia- ja kliimakava ning linnarahva ettepanekutega. Linnarahvas sai arengudokumentidega tutvuda 22. juulini ja teha nende muutmiseks ettepanekuid.

Energiasõda on algatanud Saksamaal ulatuslikud säästutalgud, Postimees, 29. juuli
Iga kilovatt loeb: linna hallatavates rajatistes, nagu spordikeskused ja ujulad, keeratakse duširuumides kuumaveekraanid kinni; bürooruume köetakse oktoobri algusest märtsi lõpuni vaid 20 kraadini; ära keelatakse kaasaskantavad ventilaatorid ja radiaatorid; toimimise lõpetavad isegi purskkaevud ja Berliinis lülitati juba kolmapäeval välja 200 monumendi ja linnahoone valgustus.