Olulisemad sündmused ja meediakajastused: august I

9.-10. augustil toimus Arvamusfestivali Hea kliima alal mitu erinäolist sündmust - arutelud, performance, kliimaviktoriin ning temaatiliste postrite väljapanek. Suur aitäh kõigile osalejatele ning kõigile, kes aitasid Hea kliima ala luua ja arutelusid korraldada!
Rohkem infot alal toimunu kohta leiad siit: www.kliimamuutused.ee/arvamusfestival-2019.
Hea kliima ala arutelusid saab peatselt järele vaadata Eestimaa Looduse Fondi Youtube’i lehel.

10. juunil toimus Arengukoostöö Ümarlaua korraldatud kliimaüritus “Kes ja kuidas kõneleb kliimamuutustest Eestis?”. Neil, kes kohal viibida ei saanud või kes soovivad oma edaspidises töös seda kasutada, on võimalik seminari videotega tutvuda siin.

Valmimas on ka ülevaatlik kliima teemadel aktiivsete organisatsioonide kaardistus, seetõttu kutsume üles kliimavõrgustiku liikmeid, kes tunnevad, et nende organisatsioon on puudu või kaardil vales kohas, andma endast märku.

Alt leiad ülevaate eelseisvatest sündmustest ja meedias ilmunust.

Head lugemist!
Lähenevad sündmused ja olulised algatused


Rahvaalgatus: Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035
Eestimaa Looduse Fond lükkas Arvamusfestivali raames käima Eesti kliimasõbralikule tulevikule suunatud Rahvaalgatuse.
Soovime Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks: Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2035. aastaks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu.
Ootame kõiki organisatsioone ka algatusega liituma. Tutvu algatusega ning kui nõustud, anna oma toetusallkiri Rahvaalgatus.ee lehel ja jaga infot!

Kliimastreigi kiirkoolitus - 19. septembril kell 18:00 Tartus
Tartu Tudengipäevade raames korraldab Eesti Roheline Liikumine kiirkoolituse kõigile neile, kel kliimakriis muret teeb ja kes tahaks seda väljendada, aga ei tea täpselt kuidas. Toimumiskohaks Pirogovi Plats või vihma korral Lossi 36 õppehoone.
Lisainfot saab aadressil julia.gerda@roheline.ee.

Fridays For Future kliimastreik - iga reede Tallinnas ja Tartus
Võttes eeskuju Greta Thunbergilt ja tuhandetelt noortelt üle Euroopa võitleme meiegi selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu. Teadlaste hoiatusi on ignoreeritud liiga kaua, aeg on tegutseda.
Uudised ja arvamuslood meedias


Kokkulepe: põlevkivi kasutatakse veel, Eesti Energia koondab vähem inimesi. ERR, 14. august 2019
2023. aastani peab olema tagatud Narva elektrijaamades Eesti keskmine elektrivajadus, seetõttu jääb Eesti Energias kavandatud koondamislaine väiksemaks, ütles rahandusminister Martin Helmekolmapäeval pärast kohtumist ametiühingu esindajatega.

Ratas: toetan tulevase Euroopa Komisjoni presidendi soovi keskenduda kliima- ja keskkonnapoliitikale. Pealinn, 12. august 2019
"Euroopa Komisjonil on väga oluline roll paljude teemade eestvedamisel, mis mõjutavad otseselt kõigi meie inimeste igapäevaelu nii praegu kui ka aastakümnete pärast. Olgu nendeks küsimusteks siis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, sotsiaalõiguste samba rakendamine, demokraatlike protsesside tugevdamine või euroopaliku eluviisi kaitsmine," ütles peaminister Jüri Ratas.

Koondamisohus kaevurid ja energeetikud korraldavad Tallinnas piketi. Põhjarannik, 10. august 2019
Põlevkivienergeetika kriisi tõttu koondamisohus olevaid kaevureid ja energeetikuid esindavad ametiühingud kavatsevad 28. augustil korraldada Tallinnas superministeeriumi ees piketi.

Lühiülevaade: mis põhjustab kliimamuutust ja kui tõenäoline on seda pidurdada? ERR, 10. august 2019
Maakera aineringe sõltub sellest milline on elustik maal ja kuidas see jaotunud on. Kliimamuutus on reaalne ja suur oht inimese heaolule, meil on vähe aega inimtekkelise komponendi leevendamiseks. Järgnev artikkel annab ülevaate, mis on mis kliimamuutuses.

Keskkonnateadlane: katastroofi vältimiseks on vaid paar aastakümmet ja muuta tuleb kõike. ERR, 10. august 2019
Kliima ja keskkonna seisukohalt on nii inimkonnal kui ka Eestil vaid paar aastakümmet, et kõik ümber mängida: energiatootmine, toidutootmine ja põllumajandus ning traditsiooniline loodushoid. Keskkonnakatastroofi vältimiseks peavad muudatused olema suured ja põhimõttelised, toonitas keskkonnateadlane Aveliina Helm arvamusfestivali arutelul, mis keskendus kasvu piiride otsimisele.

Henri Holtsmeier: protestin, sest see toob tulemusi. ERR, 8. august 2019
Me oleme viimane põlvkond, kes saab veel midagi kliimamuutuse mõjude süvenemise vastu teha. Selleks on erinevaid võimalusi, mille hulgast leiab igaüks endale midagi jõukohast. Mina olen valinud protestimise, teatab oma kommentaaris Henri Holtsmeier.

Kliimaheitlus koduõuel. Virumaa Teataja, 8. august 2019 (tasuline)
Rakvere Keskväljakul kohtusid kolm kontvõõrast: Rakvere reaalgümnaasiumi 9. klassi õpilane, Tartu ülikooli informaatikadoktorant ja Jõhvi keskraamatukogu töötaja. Kõlab nagu hea anekdoodi algus, kuid oleks see vaid nii, kirjutab Madis Vasser.

Majandusministeerium algatas põlevkivi asendamiseks puiduga seaduseelnõu. ERR, 7. august 2019
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusele saadetud elektrituruseaduse muudatuste eelnõu, mis võimaldab Eesti Energial kasutada põlevkivi asemel elektri tootmiseks puitu.

Jüri Ratas: on hea, kui keskkonnast räägitakse. Postimees, 7. august 2019 (tasuline)
Kliimaväljakutsed on valitsuse jaoks tähtsad, kuid sellega koos tuleb leida lahendus ka sotsiaalsetele tagajärgedele, ütleb peaminister Jüri Ratas intervjuus Aleksei Lotmanile.

Käputäis noori käib reedeti Raekoja platsil protestimas. Tartu Postimees, 5. august 2019
Reedeti võib sageli näha plakatitega noori Tartus Raekoja platsil. Nad on osa ülemaailmsest kliimaprotestiaktsioonist Fridays for Future (reeded tuleviku hüvanguks – ingl k).

Linda-Mari Väli: rahva rahustajad juhivad tähelepanu kriisilt kõrvale. ERR, 5. august 2019
Kliimakriisi ära hoidmiseks pole tehtud piisavalt ei globaalsel ega kohalikul tasandil. Asi on veelgi hullem – poliitikud ja ärimehed üle kogu maailma rakendavad süvenevat kriisiolukorda küüniliste rohepesuskeemide teenistusse, kirjutab Linda-Mari Väli.

Madis Vasser: kliimakriisi ei huvita, kuidas me sellesse suhtume. ERR, 30. juuli 2019
Veiko Lukmann kirjutab oma arvamusloos "Kuidas suhtuda kliimamuutusesse?" vajadusest asuda lahendama kiirelt eskaleeruva ökokatastroofi praktilisi küsimusi Eesti kontekstis. Olen paljude Lukmanni väidetega päri, iseäranis sellega, et peaksime võtma kliimaprobleemide lahendaja juhtrolli. Lisaksin ka keskkonnakaitse rindelt mõned mõtted, kirjutab Madis Vasser.

Erik Gamzejev: põlevkivienergeetikast taandumiseks peab valitsusel olema plaan. ERR, 17. juuli 2019
Erik Gamzejev teeb Vikerraadio päevakommentaaris juttu sellest, et valitsusel peab olema selge plaan, kuidas põlevkivienergeetikast taanduda Eesti riigile ja inimestele võimalikult väikeste kahjudega.

Riigikontroll uurib Aasalt, miks riik investeerib ligi miljardi põlevkiviõli tootmisesse. ERR, 16. juuli 2019
Riigikontrolör Janar Holm pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasa poole seoses riigi plaaniga teha miljardi euro ulatuses investeeringuid põlevkiviõli tootmisesse, kuigi Euroopa Liidu kliimapoliitika tõttu ei pruugi õli tootmine ja rafineerimine tulevikus kasumlik olla.

Pärnus avatakse Eesti suurim päikeseenergiajaam. Pärnu Postimees, 16. juuli 2019
17. juulil avatakse Pärnus kunagise Rääma prügimäe 16 hektari suurusel alal Eesti suurim päikeseenergiajaam, mille 13 000 paneeli suudavad katta tuhatkonna majapidamise elektrienergiavajaduse.

Kunstlik hingamine energeetikale ja Ida-Virumaale. Virumaa Teataja, 16. juuli 2019 (tasuline)
Põlevkivienergeetika järjekordne pikk samm kaduviku suunas ei too kõigi eelduste järgi kaasa rahutusi ega kõiguta Eesti julgeolekut. Küll aga annab see tuntava hoobi veel eelmistestki samalaadsetest sammudest toibuda mitte jõudnud Ida-Virumaale ning mõjub negatiivselt Eesti majandusele ja ka riigieelarvele.

Maailma terviseorganisatsioon kirjeldab kliimamuutuste mõju tervisele. Postimees, 15. juuli 2019
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) kirjutab, et viimase viiekümne aasta jooksul on inimtegevuse tulemusena - peamiselt fossiilkütuste põletamise tõttu - vabanenud atmosfääri suurtes kogustes süsinikdioksiidi ja teisi kasvuhoonegaase. Need lukustavad madalamatesse atmosfääri kihtidesse soojust ja mõjutavad üldiselt kliima soojenemist. Meretase tõuseb, jääliustikud sulavad ja sajumustrid muutuvad. Äärmuslikud ilmastikunähtused muutuvad üha sagedasemaks. Kliimakriis mõjutab õhupuhtust, puhast joogivett, toidu piisavust ja turvalist varjupaika ning seega ka tervist.

Valitsus lõi kliima- ja energiakomisjoni. ERR, 11. juuli 2019
Valitsus otsustas neljapäevasel istungil moodustada kliima- ja energiakomisjoni, mille eesmärk on kaardistada võimalusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks, et Eesti keskkond oleks hoitud ning majandus ka tulevikus konkurentsivõimeline.

Risto Kask: Ida-Virumaa programmi rahastamist pole mõistlik siduda keskkonnatasudega. ERR, 11. juuli 2019
Valitsus ei toetanud 11. juuli istungil sotsiaaldemokraatide ettepanekut Ida-Virumaa programmi rahastamiseks keskkonnatasudest. Lisaraha leidmine Ida-Virumaa programmile on prioriteet, edendamist vajab ka elukeskkond. Konkreetsed tegevused vajavad aga põhjalikumat läbimõtlemist, kirjutab Risto Kask.

Peaministril polnud ametiühingule häid sõnumeid. Põhjarannik, 11. juuli 2019 (tasuline)
Lisaks tänavu Eesti Energia kaevandustes ja elektrijaamades juba koondatud 500 inimesele võivad sügisel tööst ilma jääda veel 300 inimest, sadu töölejääjaid ähvardab mitmekordne palga vähenemine.

Elupaikade kadumine ja kliimamuutus ohustab Eestis umbes tuhandet liiki. Eesti Päevaleht, 10. juuli 2019 (tasuline)
Eestis on viimase 50 aasta jooksul välja surnud umbes sadakond taime, seent ja looma. „Vahel jääb avalikest aruteludest kostma, et Eesti on justkui kaitstud saar, kus liikide seisund on parem kui mujal maailmas, aga tegelikult surevad liigid välja ka siin, meie enda silme all,” rõhutab keskkonnaameti looduskaitseosakonna nõunik Agu Leivits.

Teadur: Eesti vajab energeetikaministeeriumi, muidu hakkab Eesti Energia poliitikat dikteerima. Ärileht, 10. juuli 2019 (tasuline)
Ida-Soome ülikooli adjunktprofessori Andrei Belõi sõnul peaks Eesti mõtlema energiapoliitika jaoks eraldi ministri ametikoha või lausa ministeeriumi loomisele. See aitaks Eestil oma huvisid välismaal paremini esindada, leidis ta oma töös, mis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse tellimusel uuris Eesti energiaturgu ja -julgeolekut.

Attenborough: Vaja on radikaalset muutust kliima soojenemise vastu. Postimees, 10. juuli 2019
Sir David Frederick Attenborough
, briti looduseuurija ja tuntud loodusfilmide autor, vastas 9. juulil Ühendkuningriigi parlamendis rahvasaadikute küsimustele kliima soojenemise osas.

Marek Strandberg: põlev(kiv)ipoegade kliimaapartheid. Postimees, 9. juuli 2019 (tasuline)
Triljonid ei leba mitte müütilises väljamõeldud rohelises vandenõus, nagu ette heidetakse, vaid süsinikupõhise energiaäri jätkumises, kirjutab energeetikakonsultant Marek Strandberg.

Ratas: peame töötute energeetikute ümberõppeks leidma mudeli. Postimees, 9. juuli 2019
Peaminister Jüri Ratas ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas külastasid teisipäeval Ida-Viru suuremaid tööandjaid Eesti Energiat ja Enefit Energiatootmist ning arutasid lahendusi, mis aitaksid piirkonna elanikel muudatustega paremini kohaneda.

Ratas: Eesti on põlevkiviajastust väljumas. ERR, 9. juuli 2019
Peaminister Jüri Ratas kohtus Narvas energeetikutega, külastas Auvere õlitehast ja Balti elektrijaama. Ajakirjanik Toomas Sildam tegi selle visiidi kaasa. Millised mõtted kohtumistelt kõlama jäid?

FOTOD | LAHENDUS ELEKTRIKRIISILE? Ametiühingud leppisid kokku Ida-Virumaale tuulikutööstuse rajamises. Õhtuleht, 8. juuli 2019
Eesti Energia kriis valguses võtsid ametiühingud kätte ja leppisid kokku ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärk on lüüa käima kodumaine tuulikutööstus Ida-Virumaal.

Kuido Säde: puidu põletamine ei ole efektiivne, eelistagem päikest! Eesti Päevaleht, 7. juuli 2019(tasuline)
Kliima soojeneb ja täna üritab inimkond toota puhast energiat. Kaubaks läheb kõik mille CO2-jalajälge peetakse võimalikult väikeseks. Täna on popp biogaasi, biodiisli, ja etanooli laialdasem kasutamine transpordis. Lisades bensiinile üha enam etanooli, üritame vähendada CO2-jalajälge. Kas sellisel lähenemisel ikka on pikemat perspektiivi ja kas on mõtet ehitada täna veel biodiisli ja etanooli tehaseid, küsib energiaekspert Kuido Säde.

Euroopa kuumalained kuulutavad tumedat tulevikku. Postimees, 6. juuli 2019 (tasuline)
Juunikuus Euroopat tabanud kuumalaine purustas märkimisväärselt temperatuuride kohta tehtud ennustusi. See-eest jäi kuumalainest põhjustatud surmade arv kardetust väiksemaks. Otseselt kuumalaine tõttu kaotas elu seitse inimest: kaks Prantsusmaal, kaks Hispaanias ja kolm Itaalias.

Uuring: puude istutamisega saaks kliimamuutuste vastu, kuid sellega on kiire. Delfi, 5. juuli 2019
Zürichi ülikooli teadlased uurisid, kas puude abiga oleks võimalik kliima soojenemist peatada. Tulemused on ühelt poolt rõõmustavad, teisest küljest aga kurvad.