Olulisemad sündmused ja meediakajastused: juuli I

Alt leiad ülevaate eelseisvatest sündmustest ja meedias ilmunust.

Head lugemist!
Lähenevad sündmused ja olulised algatused


Hea kliima ala, Arvamusfestival. Paide, 09.08.19-10.08.19
Kliimamuutus on üks põletavamaid teemasid kogu maailmas. Hea kliima alal vaatame üheskoos otsa nii kliimakriisile kui ka võimalikele lahendustele - just nendest sõltub meie tulevik. Alal toimub 8 erinäolist sündmust - mitu arutelu, performance, kliimaviktoriin, temaatiline postrinäitus.

PÄEVAKAVA leiad siit.

Arutelusid korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, Soome Instituut ning Akkadian.

Fridays For Future kliimastreik - iga reede Tallinnas ja Tartus
Võttes eeskuju Greta Thunbergilt ja tuhandetelt noortelt üle Euroopa võitleme meiegi selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu. Teadlaste hoiatusi on ignoreeritud liiga kaua, aeg on tegutseda.
Uudised ja arvamuslood meedias


Ametnikud jäävad Soome keskkonnamure tõttu lipsuta. Postimees, 03.07.19 (tasuline)
Sel nädalal oma kolmandat ELi eesistumist alustanud Soome suutis juba ette ühendust alustaladeni raputada: teatega, et nemad sel puhul lipse ja salle ei jaga.

Enefit Energiatootmise juht: põlevkivielektri tootmise peatamine saabki olema meie tulevik. Postimees, 02.07.19
Möödunud pühapäeval ei tootnud Eesti Energia kaheksatunnise perioodi jooksul ainsatki megavatt-tundi elektrienergiat põlevkivist, mis oli ettevõtte ajaloos esmakordne. Kogu sel ajal elektrivõrku toodetud elekter pärines taastuvatest või alternatiivsetest allikatest, ütles riigifirma pressiesindaja Priit Luts BNS-ile.

JUHTKIRI | Valitsuse vale panus Ida-Virumaal. Eesti Päevaleht, 02.07.19
Majandusminister Taavi Aas andis hiljuti teada riigi valmidusest toetada Ida-Virumaale põlevkiviõli rafineerimise tehase rajamist. Põhjamaade elektriturg vastas sümboolselt sellega, et lülitas pühapäeval Eesti põlevkivielektri täielikult konkurentsist välja. Kaheksa tundi ei toodetud Eestis ühtegi megavatt-tundi põlevkivielektrit, sest Eesti Energia oleks saanud seda börsil müüa üksnes suure kahjumiga.

Analüüs: Pariisi kliimaleppe nurjaks juba olemasolevad elektrijaamad. ERR, 02.07.19
Enam kui 30 riigi lubadustest lõpetada lähitulevikus söe kasutamine jääb Pariisi kliimaleppe täitmiseks vajaka. Juba olemasolevad fossiilkütustel töötavad elektrijaamad ja autod paiskavad õhku piisavalt CO2, et tõsta planeedi temperatuuri enam kui 1,5°C võrra, selgub värskest analüüsist.

Eesti Energia nurirekord: esmakordselt peatus põlevkivielektri tootmine täielikult. ERR, 02.07.19
Eesti Energia tegi pühapäeval äraspidise tootmisrekordi: esimest korda ajaloos peatus põlevkivielektri tootmine täielikult. Seisak kestis kaheksa tundi, mil samal päeval 50-aastaseks saanud Eesti elektrijaam ei tootnud ühtki megavatt-tundi elektrienergiat, põhjuseks nii madal elektrihind börsil, mis tootmise mõttetuks tegi.

Teet Randma: põlevkivi on surnud, elagu progress! ERR, 02.07.19
Inimesi on vallanud mõtlemine, et piim tuleb poest ja elekter seinast ja seda mõtteviisi tundub jagavat ka Taavi Veskimägi, kes peab kõige suuremaks riskiks ohtu, et inimesed ei saa oma elektrikerist suvalisel ajahetkel sisse lülitada, sedastab Teet Randma.

Kadi-Kaisa Kaljuveer: kliima kaitseks kohtusse. ERR, 01.07.19
Samal ajal kui Eestis koguvad jõudsalt tuure kodanikuliikumised, avaldatakse üha enam arvamust siinse kliimapoliitika ambitsioonikuse ja eesmärkide üle, on maailmas juba tehtud palju julgemaid samme ning pöördutud üha enam oma õiguste tagamiseks ka kohtute poole, kirjutab jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.

ÜRO juht: maailm astugu kiireid samme kliimakatastroofi vältimiseks. Postimees, 30.06.19
ÜRO peasekretär António Guterres ütles pühapäeval, et kliimaalane hävitustöö tabab maailma iga nädal, ja hoiatas, et katastroofi vältimiseks tuleb astuda kiireid samme.

Sander Jahilo: Eesti peab välja kuulutama kliimakriisi. Postimees, 30.06.19 (tasuline)
Peame välja kuulutama kliimakriisi, sest oleme lootusetult aega kaotanud jätkusuutmatu süsteemi taastootmisele, selle asemel et seda süsteemselt muuta, kirjutab jätkusuutlike tootmissüsteemide programmijuht (EIT Climate-KIC) Sander Jahilo.

USA jäi ainsa G20 maana kliimamurede avaldusest kõrvale. Delfi, 29.06.19
USA jäi täna ainsa riigina kõrvale G20 tippkohtumise ühisseisukohast, et kliimakokkulepe on pöördumatu ja selle eesmärkide täitmine vajalik.

Suurbritanniast sai esimene nullemissiooni eesmärgi sätestanud suurriik. Postimees, 27.06.19
Suurbritanniast sai täna maailma esimene suurriik, mis on võtnud vastu nullemissiooni eesmärgi 2050. Aastaks.

Põlevkivielektri surm ja taastuvenergia toetamiste lõpp. Äripäev, 26.06.19 (tasuline)
Sellised väljavaated terendavad Eesti energeetikale: põlevkivist tuleb kaugeneda ja taastuvenergia muutub tasuvaks ehk kaotab peagi toetused. Millised energiaallikad võtavad üle põlevkivitööstuse ja kuidas tagada energiaturvalisus, sellest räägib saade "Energiatund".

Rinne: Soome võtab EL-i eesistumise prioriteediks kliimamuutuse. Postimees, 26.09.19
Peaminister Antti Rinne ütles kolmapäeval, et Soome võtab kliimamuutuse pooleaastase Euroopa Liidu eesistumise peateemaks.

Keskkonnaminister Rene Kokk soovib vähendada Eesti keskkonnajalajälge. ERR, 26.06.19
Euroopa Liidu keskkonnaministrite kohtumise üks teema oli taas kord see, kuida jõuda kliimaneutraalse majanduseni. Kokk ootab Eesti võimalusi kaardistavat analüüsi ja tahab meie keskkonnajalajälje vähendamisel edasi liikuda.

EL-i keskkonnaministrid nuputasid lahendusi kliima soojenemise pidurdamiseks. ERR, 26.06.19
Euroopa Liidu keskkonnaministrid arutasid taas, kuidas jõuda kliimaneutraalse majanduseni. Eesti keskkonnaminister Rene Kokk ootab Eesti võimalusi kaardistavat analüüsi ja tahab meie keskkonnajalajälje vähendamisel edasi liikuda.

Juhtkiri | Valitsus teeb Eestile häbi, kui pidurdab Euroopa kliimaeesmärke. Eesti Ekspress, 26.09.19
Valitsuse positsioon Euroopa kliimaeesmärkide pidurdamisel on Eestile häbiks. Ja kahjulik meile kõigile. President Kersti Kaljulaid on seda välja öeldes esimene aus liider üle paljude aastate.

Ida-Virumaa kaevurid – ebalojaalsed mässajad või valguse ja soojuse toojad? Eesti Ekspress, 26.06.19 (tasuline)
Möödunud nädalal energeetikutega kohtunud president Kersti Kaljulaid kinnitas, et põlevkivienergeetika aeg on möödas. Miks ei saa aga kõiki tööta jäänud Ida-Virumaa kaevureid muu töö peale ümber õpetada? Kaevureid kümme aastat uurinud Tallinna ülikooli antropoloogiadotsent Eeva Kesküla selgitab nende vastuolulist kuvandit.

Tööta jäävad energeetikud erasektorist samaväärset palka ei saa. ERR, 25.06.19
Ida-Viru elektrijaamades töö kaotavad energeetikud sooviksid samaväärse palgaga erialast tööd, kuid ettevõtjate arvates on nende palgaootused erasektori jaoks liiga kõrged.

Getter-Agnes Aareleid: härra peaminister, ma olen tõsiselt mures kliimakatastroofi pärast – teie kätes on minu ja kogu inimkonna tulevik! Eesti Päevaleht, 25.06.19 (tasuline)
Pöördun Teie poole reaalse ja tõsise murega: valitsus on otsustanud liikuda täiskäigul edasi globaalse soojenemise katastroofi poole.

Erkki Bahovski: kliima muudab kõike. Postimees, 25.06.19
Kliima kütab kirgi. Ehkki nii riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel polnud kliimatemaatika siin midagi, millest rääkida, on põlevkivienergeetika ja sellega seoses sotsiaalse plahvatuse võimalus Ida-Virumaal. Lisaks on Eesti koos Poola, Ungari ja Tšehhiga kliimaneutraalsuse eesmärgi vastuvõtmise vastu Euroopa Liidus 2050. Aastaks.

Siim Kuresoo: puidu masspõletamine ei ole lahendus põlevkivikriisile. Postimees, 24.06.19
Õlitehased ja puidu masspõletamine on mõlemad Ida-Virumaa olukorra leevenduseks väga vildakad lahendused, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

Saksamaal jooksis grupp keskkonnaaktiviste tormi söekaevandusele. Delfi, 23.06.19
Saksamaal jooksis keskkonnaaktivistide grupp Ende Gelände tormi Reinimaal asuvale Garzweileri söekaevandusele, tungides läbi politseiahela.

Polaarseikleja ja kliimateadlane Timo Palo: kliimamuutused pole ammu enam pelgalt keskkonnateema. Postimees, 22.06.19
Eesti polaaruurija ja seikleja Timo Palo on korduvalt pidanud silmitsi seisma jääkarudega, kukkunud läbi polaarjää ja vaid tänu sõbrale eluga pääsenud. Ta on matkanud tuhandeid kilomeetreid polaaraladel, kuhu tavainimese jalg kunagi ei astu.

Andrus Karnau: presidendi kliimakõne. Postimees, 21.06.19
Suured muutused nõuavad suuri liidreid. Prantsuse president Emmanuel Macron läks Euroopa Parlamendi valimistele programmiga, mille üks punkt ütles, et Euroopa majandus võiks 2050. aastaks olla CO2-neutraalne. Tal oli ka käegakatsutavam eesmärk: piirata pestitsiidide kasutamist aastaks 2025 poole võrra.

Kliimakonverentsil juhtis Andres Jaadla tähelepanu Ida-Virumaale. Virumaa Teataja, 21.06.19
Läinud nädalal Rumeenia pealinnas Bukarestis peetud kolmepäevane kliimakonverents “Energiaülemineku viimine kohalikule tasandile” võimaldas Andres Jaadlal juhtida tähelepanu keerulisele olukorrale Ida-Virumaal.

Keit Pentus-Rosimannus: Ratase valitsuse kliimapoliitika lükkab Eesti Ida-Euroopa provintsiriigiks. Noored, tehke häält! Eesti Päevaleht, 21.06.19 (tasuline)
Samal ajal, kui suur osa Euroopa ülemkogu puudutavast Eesti-sisesest tähelepanust pälvis valitsuse lapsesuuks kujunenud Martin Helme soolo ESMi teemal, juhtus Brüsselis hoopis midagi muud, mis võib Eesti tulevikku pikaks ajaks väga valusalt mõjutama jääda.

Ratas silub eilset Ülemkogul esinemist, poliitikud on kliimaleppe küsimuses taas kahes leeris. Ärileht, 21.06.19
Peaminister Jüri Ratas möönab, et Eesti saastab euroliidu riikides kõige rohkem, isegi rohkem kui kivisöest sõltuvuses olev Poola, aga jättis siiski Ülemkogul kliimaleppega edasi minemata. Sotsiaalmeediasse postitatud kommentaaris ütleb Ratas, et Eesti peab panustama tuule-, päikse- ja tuumaenergia arendamisse. Opositsioonipoliitikud ei jäta aga võimalust Ratta käitumise peale keelt teritada.

Euroopa valitsusjuhid jätsid 2050. aasta kliimaneutraalsuse joone alla. ERR, 20.06.19
Euroopa Liidu valitsusjuhid leppisid ülemkogu kohtumisel kokku, et Euroopa Liit tegutseb kliimaneutraalse majanduse suunas liikumiseks. Ambitsioonikas plaan seada sihiks 2050. aasta jäi vaid joonealuseks märkuseks.