Olulisemad sündmused ja meediakajastused - juuni I

Avalikkuses on viimasel ajal palju kõneainet tekitanud tõsine ja juba ammu ette ennustatud kriis põlevkivitööstuses. Kuidas edasi? Millised lahendused leiame me töötuks jäämise ohus olevatele energeetikutele ning kaevuritele Ida-VIrumaal? Kuidas neid riigina toetame ning neile kindlama tuleviku tagame? Kas lahendame probleemi kiiresti ja mõneks aastaks või otsime jätkusuutlikumaid lahendusi? Samas unustamata kliimakriisi leevendamise olulisust.

Just pikaajalistele lahendustele otsisime vastust mai lõpus TLÜs toimunud avalikul loengul ning õiglasele üleminekule (just transition) keskendunud ümarlaual. Kiviõlis toimunud ümarlaual osalesid erinevad osapooled - ametiühingud,  keskkonnaministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused, ettevõtted. Oma kogemusi söekaevanduste sulgemisest ja taastuvenergiale üleminekust jagas Saksamaa õiglase ülemineku ekspert Andreas Piwek.

Alt leiad ülevaate eelseisvatest sündmustest ja meedias ilmunust.

Head lugemist!
Lähenevad sündmused ja olulised algatused

Kliki pealkirjadel, et saada lisainfot!

Arutelu "Kes ja kuidas kõneleb kliimamuutustest Eestis?" 10.06.2019
Arengukoostöö Ümarlaual (AKÜ) on teid hea meel kutsuda 10 juunil kell 13.00 arutelule "Kes ja kuidas kõneleb kliimamuutustest Eestis?". Üritus toimub Tallinnas, Eesti Puuetega Inimeste Kojas aadressil Toompuiestee 10.

Ürituse eesmärgiks on kaardistada olukord Eestis ning arutada tulevaste koostöö võimaluste üle. Lisaks räägib AKÜ kestliku arengu seostest kliimamuutustega ning ERL annab ülevaate, mis on alates viimasest võrgustiku kohtumisest toimunud on. Inspiratsiooni tulevad andma reedeste kliimamarsside korraldajadKristin Siil ja Henri Holtsmeier.

Arvamusfestivali “Hea kliima” ala ning energeetika- ja kliimaarutelud teistel aladel 9.06.2019-10.08.2019
Rohkem infot õige pea Arvamusfestivali kodulehel ja Kliimamuutuste kodulehel.

Fridays For Future kliimastreik - igal reedel Tallinnas ja Tartus
Võttes eeskuju Greta Thunbergilt ja tuhandetelt noortelt üle Euroopa võitleme meiegi selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu. Teadlaste hoiatusi on ignoreeritud liiga kaua, aeg on tegutseda.
Uudised ja arvamuslood meedias

Kliki pealkirjadel, et saada lisainfot!

Postimees, 06.06.19. “«Taastuvenergia on majanduse pääsetee»” (tasuline artikkel)
Kliimamuutused on tihedalt seotud Euroopa majanduse ja julgeolekuga ning selle probleemiga tegelemine ei aita mitte ainult keskkonda päästa, vaid taastada ka Euroopa konkurentsivõime ja vabastada meid energiasõltuvusest, ütleb Euroopa Komisjoni kliima peadirektoraadi peadirektor Raffaele Mauro Petriccione.

Kliimamuutused, 04.06.19. “Keskkonnaühendused: Kriisile põlevkivitöötuses tuleb leida jätkusuutlikud lahendused”
Keskkonnaühendused (Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus) nõustuvad ametiühingute eilse seisukohaga, et valitsus peab otsima jõulisemalt lahendusi nii Ida-Virumaa tööhõive kui ka sotsiaalse heaolu küsimustes ning leidma võimalusi Eesti energiajulgeoleku tagamiseks ka tulevikus. Need peavad olema pikaajalised ning tagama Eesti õiglase panuse CO2 heitme vähendamisel. Üks võimalus selleks on kasutada mujal maailmas ennast juba õigustanud õiglase ülemineku (just transition) mudelit.

Ärileht, 04.06.19. “Eesti Energia juhtidega kohtunud Martin Helme sõnul on lahendus Ida-Viru kriisile olemas, kuid see võib paar aastat aega võtta”
Eesti Energia üldkoosolekut esindava rahandusministri Martin Helme sõnul on tänaseks selge, et põlevkivist peagi elektrit toota ei saa, mistõttu peab riik mõtlema õlitootmise võimaluste ära kasutamisele. Kuna aga nende realiseerimine võib paar aastat aega võtta, tuleb elektrijaamad, mida ähvardab praegu sulgemine, tõenäoliselt ikkagi reservvõimsusena tööle jätta. Sellele on aga vaja Euroopa Liidult riigiabi luba.

Eesti Päevaleht, 04.06.19. “Katri Raik: Ida-Virus tulevad peagi inimesed tänavale”
Viimastel päevadel küsivad niimoodi kõik, kellele on Ida-Virumaa saatus oluline. Küsivad ka need, kes on mures riigi sisemise sidususe pärast, kirjutab Katri Raik.

Õhtuleht, 04.06.19. “Mis saab Ida-Virumaast? Tööta rahval on oht kibestuda”
Kristina Kallas ütleb, et Eesti Energia otsus saata sundpuhkusele üle tuhande Ida-Virumaa töölise tekitab kohalikes kindlasti kibestumust. Seda enam, et tegemist on piirkonna kõige mainekama tööandjaga.

Ärileht, 04.06.19. “Energeetikute ametiühingute liit: kui probleemile lahendust ei leita, siis algul tulevad sundpuhkused ja pärast koondamised”
Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimees Sander Vaikma ütles Eesti Energia töötajate sundpuhkusele saatmise teadet kommenteerides, et see võib olla vaid ajutine meede.

Põhjarannik, 04.06.19. “Eesti Energia saadab 1300 töötajat sundpuhkusele”
Lisaks varem teatatud ligemale 400 inimese koondamisele saadab Eesti Energia tänavu suvel sundpuhkusele 1300 töötajat, kelle töökoha säilimine ripub samuti juuksekarva otsas.

ERR, 01.06.19. “President lastekaitsepäeval: lapse muret oma planeedi pärast ei tohi pisendada”
President Kersti Kaljulaid ütles lastekaitsepäeval presidendi roosiaias peetud kõnes, et maailmas kasvab praegu üle kahe miljardi lapse teadmises, et neil tuleb hakata rinda pistma neile pärandatud kliimamuutuste tagajärgedega.

Põhjarannik, 01.06.19. “Saksa ekspert õpetas tahmavat tööstust puhtaga asendama” (tasuline artikkel)
Andreas Piwek, kes on juhtinud Saksamaal söekaevanduste sulgemist ja nende asendamist uute puhaste tööstusharudega, jagas Kiviõlis toimunud ümarlaual hästi töötanud lahendusi.

Postimees, 31.05.19. “Lõputu majanduskasvu illusioon tuleb murda”
Vestlusringis toovad keskkonna asjatundjad Kirke Pärnapuu (aktsiooni Fridays for Future korraldusmeeskonna liige, Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu eriala üliõpilane), Madis Vasser (Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige, Tartu Ülikooli informaatika doktorant) ja Piret Väinsalu (Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert) esile komistuskive, mida ja kuidas Eesti, Euroopa ja maailma mastaabis ületada on vaja, et pidurdada meie koduplaneedi kihutamist katastroofi poole.

ERR, 30.05.19. “Ookeanide viljastamine võib aidata peatada kliimasoojenemist”
Otsitakse viise, kuidas vähendada süsihappegaasi ehk CO2 paiskamist atmosfääri, kuid sealjuures oleks nutikas otsida võimalusi, kuidas tehnoloogia abil CO2 atmosfäärist kokku korjata.

Maaleht, 30.05.19. “MARI RELASKOOP | Teadus leiab probleeme, aga kes leiab lahendused?”(tasuline artikkel)
Uuringud toovad meieni aina ähvardavamaid sõnumeid, märksa harvemini ületavad aga künnise uudised, mis kõneleks sellest, et teadlased on mõne probleemi lahendanud.

Bioneer, 29.05.19. “Keskkonnaministeerium: maavarade uurimist ei tohiks karta”
Eesti teadmised maavara varudest pärinevad suures osas nõukogude ajast, kuid kasvav nõudlus maapõueressursside järele on toonud päevakorda vajaduse alustada meie maapõue uurimist ja maavarade kaardistamist, tõdeti konverentsil ’Maavarade uuringud ja mäenduse perspektiivid’.

Delfi, 28.05.19 “NASA pikaajalised kliima soojenemise andmed on olnud hirmutavalt täpsed”
Maailmas on käputäis suuri teadusasutusi, mis hoiavad pilku peal Maa temperatuuril, üks neist on ka NASA. Revisjon näitas, et kliima soojenemise kohta kogutud andmed on ülitäpsed ja usaldusväärsed. Kõigi asutuste poolt kogutud andmed näitavad aga selgelt, et maakera temperatuur on paari viimase dekaadi jooksul kerkinud ning trend jätkub kui midagi ette ei võeta.

Kliimamuutused, 27.05.19. “Intervjuu Andreas Piwekiga: üleminek taastuvenergiale vajab realistlikku plaani”
Andreas Piwek on mees, kes on Saksamaal Ruhri piirkonnas edukalt juhtinud söekaevanduste sulgemist ning nende asendamist uute puhaste tööstusharudega. Ta on eest vedanud muutust, kus endine tahmav ning kehva mainega kaevanduslinn Gelsenkirchen on tõusnud ihaldusväärseks elukohaks ning seitsmendaks kõige rohelisemaks linnaks Saksamaal.

Sirp, 24.05.19. “Eesti strateegilised valikud Euroopa kliima- ja energiapoliitikas”
Eestil on CO2 vähendamiseks lihtne tee: alustada põlevkivienergeetikast väljumise plaaniga ja üle minna kvoodi ostjast ülejäävaid kvoote enampakkumistel müüjaks.

Delfi, 24.05.19. “FOTOD | Noored avaldasid meelt keskkonnahoiu nimel”
Täna õhtul kogunesid noored Tallinnas Toompea Lossi ees, Tartus Ahhaa Teaduskeskuse ees ja Pärnus Iseseisvuse väljakul, et ärgitada Euroopa Parlamendi valimiste eel poliitikuid aktiivsemalt tegutsema keskkonnahoiu nimel ja seisma Maa eluslooduse säilimise eest.

ERR, 23.05.19. “Piret Väinsalu: põlevkivienergeetikast väljumist toetab õiglane üleminek”
Nüüdseks on ilmselt üldteada tõsiasi, et põlevkivienergeetika on Eesti suurim loodusvarade tarbija ja keskkonna saastaja, samuti CO2 emissiooni allikas. Eesti majandus on OECD riikide hulgas kõige süsinikumahukam ning põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjud hiiglasliku ulatusega. Mida me selle teadmisega peale hakkame, küsib oma kommentaaris Piret Väinsalu.

Postimees, 23.05.19. “Kas inimmõju ikka soojendab kliimat? Väike seletus Mart Helmele”
Kuigi kliimamuutustes on kahtlemata palju teadmatut, mida ka uuritakse, ei ole inimkonna süüd praegu toimuvates muutustes alust kahtluse alla seada.

Delfi, 23.05.2019. “INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Teadlased: maailmamere taseme tõus võib olla oodatust kõrgem”
Maailmamere taseme tõusu kohta on aja jooksul tehtud kõiksugu prognoose, kuid valdav osa neist on jõudnud konsensusele, et merevee tase tõuseb 2100. aastaks umbes meetri võrra. Värske uuringu kohaselt võib see number aga olla vähemalt kaks korda suurem. Uurimuse autorite sõnul peaks selle sunnil ümber paigutuma sadu miljoneid inimesi.

Bioneer, 22.05.19. “Noorte marss 24. mail juhib tähelepanu kliimaprobleemide tähtsusele”
IPCC (Intergovermental Panel on Climate Change) 2013. aastal avaldatud raporti kohaselt on alates 20. sajandi keskpaigast kliima soojenemise põhiliseks põhjuseks saanud inimtegur.

Delfi, 21.05.19. “Suurem süsihappegaasi hulk atmosfääris on pannud taimed otsustavalt tegutsema”
Võibolla ei olegi kõik veel kadunud! Hiljutine uuring näitab, et taimed on hakanud töötama selle nimel, et aeglustada inimkonna poolt tekitatud kliimamuutusi ja seovad atmosfäärist senisest rohkem süsihappegaasi. Isegi rohkem, kui seda õhku paisatakse.

Postimees, 21.05.19. “ÜRO: meretase võib tõusta sajandi lõpuks kahe meetri jagu”
Maailmamere tase võib tõusta sajandi lõpuks kahe meetri võrra ja sundida kümneid miljoneid inimesi senisest kodukohast lahkuma, öeldakse värskes uuringus, mis pakub ÜRO senisest hinnangust kaks korda suuremat tõusu.

Delfi, 19.05.19. “Digitulevik ootab vaid siis, kui meie planeet jääb elamiskõlbulikuks”
President Kersti Kaljulaid usub, et sotsiaalteemades, mida ta on aktiivselt esile tõstnud, müür langeb ja seda enam üles laduda ei saa. Seega vaatab ta oma ametiaja teisele poolele ja näeb seal üht suurt valdkonda, mille tahaks eestkõnelejana ette võtta.