Uudised ja arvamuslood meedias
Uku Lilleväli: võiks paika panna põlevkivist väljumise kuupäeva. ERR, 12. november
Teades, et ka põlevkiviga tegelevate ettevõtete jaoks on kriitilise tähtsusega fikseerida õiglase ülemineku ja põlevkivist lahtiütlemise ajakava, tuleb otsustada, kas oleme üksmeelselt ambitsioonikamad, mispuhul peame päriselt tegutsema hakkama kohe, või lükkame eesootava katsumusega tegelemise kaugemasse tulevikku, kirjutab Uku Lilleväli. Kaja Tael: USA taasühinemine Pariisi kliimaleppega on hea uudis kogu maailmale. ERR, 12. november
Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud Joe Biden on hakanud oma meeskonda kokku panema ja rääkinud ka oma plaanidest presidendina. Ta tahab taastada muu hulgas USA osaluse Pariisi kliimaleppes. Mall Mälberg usutles sel teemal Eesti kliima- ja energiapoliitika eriesindajat Kaja Taela. Lauri Läänemets: Eesti vajab kliimaministrit. Postimees, 11. november
Eesti peab juba järgmise üheksa aastaga saavutama esimese vahefiniši ELi ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid muutuste läbiviimist pidurdab koordineeritud poliitilise juhtimise puudumine. Selleks, et vältida Eesti inimeste ja ettevõtete 2030. aasta eel kiirustades löögi alla seadmist, on vajalik valitsuse tasandil süsteemsem töö ja kliimaministri ametikoha loomine, kirjutab SDE asemesimees ja riigikogu taastuvenergia toetusrühma juht Lauri Läänemets. Biden võib mõjutada kogu maailma kliima nimel kiiremini tegutsema. Eesti Päevaleht, 10. november
USA järgmiseks presidendiks valitud Joe Biden on lubanud Pariisi kliimaleppega uuesti liituda ja muuta riigi 30 aastaga süsinikuneutraalseks. Ida-Viru tuleviku tuum: teadus, haridus ja innovatsioon. Tööstusest, 9. november
Euroopa Komisjoni algatatud roheline kokkulepe on seadnud ambitsioonikad eesmärgid, kuid loonud ka uued võimalused nii ettevõtetele kui ka teadus- ja haridusasutustele. Ida-Virumaast, suurimast tööstuspiirkonnast Harjumaa järel, räägitakse viimasel ajal üha rohkem. EKRE volikogu kinnitas keskkonnaministri kandidaadiks Rain Epleri. ERR, 7. november
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu kinnitas laupäevasel istungil keskkonnaministri kandidaadiks Rain Epleri. Rain Epler ütles EKRE volikogus, et peab vajalikuks minna edasi metsamajanduse arengukavaga. Rikkad riigid ei täida arengumaade kliimasammude rahastamise lubadust. Postimees Maailm, 6. november
Rikkad riigid ei täida kümne aasta eest antud lubadust rahastada arengumaailma samme kliimamuutuse pidurdamiseks, selgub täna avaldatud poolametlikust raportist. Valitsus moodustab tuumaenergia töörühma. Keskkonnatehnika, 6. november
Valitsus arutas 5. novembri kabinetinõupidamisel tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalusi Eestis ning otsustas, et seisukohtade kujundamiseks tuleb luua riiklik tuumaenergia töörühm. Ametiühingujuhid: eelkõige vajavad euroliidult toetust kliimapöörde ohvrid. Põhjarannik, 5. november
Põlevkivitööstuse ametiühingutegelased muretsevad, et Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi sadadest miljonitest eurodest pudenevad kliimapöörde tegelikele ohvritele, Ida-Virumaal töö kaotanud kaevuritele ja energeetikutele vaid raasukesed. Täna lahkus USA ülemaailmsest Pariisi kliimaleppest, olles ise üks suurimaid saastajaid. Eesti Päevaleht, 4. november
Kliima soojenemist pidurdava rahvusvahelise paktiga on liitunud pea kõik maailma riigid. USA on tänasest ainus suurriik, kes ei ole. Priidu Ristkok: ettevõtlus- ja elukeskkonna toetuste vahel tuleb leida õiglane tasakaal. Postimees, 3. november
Õiglase ülemineku protsessi keskmes on Ida-Virumaa majanduse sõltuvuse vähendamine põlevkivisektorist, seejuures tagades idavirulaste heaolu, kirjutab rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Priidu Ristkok. Hardi Murula: üleminek ei saa olla kampaania. Postimees, 3. november
Sellest, millised on idavirulaste ootused õiglasele üleminekule, kirjutab õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula. Õiglane üleminek pakub ajaloolist võimalust siduda Ida-Virumaal kokku sotsiaalne tehnoloogilisega. Postimees, 3. november
Õiglase ülemineku territoriaalse kava koostamine kihutab rahandusministeeriumi eestvedamisel raketina ja selle käigus avaneb ühiskonnateadlastele Ida-Virumaa kui sotsiaalne labor. Suurmuutuse kavandamise taustadest, valikutest ja protsessist kirjutab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja ja Ida-Virumaa teadusnõukogu liige Margit Keller. Antti Roose: mis saab Ida-Virumaast? Postimees, 3. november
Ida-Virumaa valmistub suurmuutuseks. Pool miljardit on võrreldes senise närutamisega suur raha, kirjutab toimetaja Antti Roose. Fortum Eesti juht: fossiili koht on muuseumis, teeme Eesti taastuvenergiamaaks! Ärileht, 31. oktoober
Esmakordselt me mitte ei unista maakera saastamise vähendamisest ega sõlmi deklaratiivseid kliimaleppeid, vaid see on kaasaeg. Kuigi lõplik üleminek roheenergiale võtab pisut aega, liigume selles suunas aina kiiremal sammul, kirjutab arvamusloos Fortum Eesti juht Margo Külaots. Euroopa Liit saab peagi ühise kliimaseaduse, mille täitmist kontrollitakse iga viie aasta tagant. Eesti Päevaleht, 28. oktoober
Eelmise aasta detsembris kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi, et Euroopa Liit peab olema 2050. aastaks kliimaneutraalne. See tähendab, et kui praegu tekib kogu EL-is rohkem kasvuhoonegaase, kui taimed siduda suudavad, siis kliimaneutraalsuse korral oleks asi tasakaalus. See omakorda tähendab, et kõik riigid peavad vähendama kasvuhoonegaaside heitkogust. Probleem on kõige teravam energeetika- ja transpordisektoris. Mihkel Annus: säästliku energiamajanduse, mis on kooskõlas ka meie loodushoiu vajadustega, saavutame vaid mõtestatud aruteludes. Eesti Päevaleht, 28. oktoober
Kliimateadlased on ühel nõul – fossiilsed kütused tuleb kasvuhoonegaaside heite vähendamise nimel oma maa-aluses pesas rahule jätta ning asendada need ennaktempos taastuvate energiaallikatega. Rooma Klubi: graanulite tootmine puidujäätmetest on õigustatud, kuid puit iganenud põlevkivienergeetika probleemi ei lahenda. Maaleht, 27. oktoober
Eesti Rooma Klubi leiab, et põlevkivil põhineval energeetikal pole tulevikku, samas on kaheldav, et puit suudaks energiabilansis tekkivat auku täita. Miks peavad eestlased end loodusrahvaks, kuid ei käitu keskkonnahoidlikult? Eesti Päevaleht, 27. oktoober
Eestlasi takistab keskkonnahoidlikult käitumast nii ajalooline ohvri roll, inimpsüühika nüansid kui ka haridussüsteemi viltune sihik. Aeg-ajalt keevad pinged siiski üle. Uuring: 80% Eesti elanikest peab end keskkonnateadlikuks. Järva Teataja, 22. oktoober
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse värske uuring näitas, et keskkonnaprobleemid lähevad meie inimestele väga korda. Keskkonnateadlikuks peab end 80% inimestest. Keskkonda puudutava teabe vastu tunneb huvi 95% inimestest, mõne keskkonnaprobleemi pärast on muret tundnud 83%. Margus Ilmjärv: 350 miljonit eurot on liiga vähe. Põhjarannik, 22. oktoober
Lähiaastatel toimub Euroopa Liidus ja Eestis õiglane üleminek taastuvenergiale ning kliimaneutraalsele majandusele. Tõenäoliselt on paljud üldjoontes kursis ka sellega, mille nimel kogu see askeldamine ette on võetud, kuid vähem on teada, kuidas täpsemalt see meie piirkonna elu hakkab mõjutama. Looduskaitseorganisatsioonid üle kogu maailma nõuavad metsade põletamise lõpetamist taastuvenergia sildi all. Bioneer, 21. oktoober
Üle seitsmekümne organisatsiooni kogu maailmast nõuab Euroopa Liidult puidulise biomassi toetamise ja taastuvenergiana käsitlemise lõpetamist. Wemove.eu keskkonnas allkirju koguva petitsiooni haldajateks on Eesti kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), Rumeenia organisatsioon “2Celsius”, Hollandi “Puhta Õhu Komitee” (Clean Air Committee), Saksamaa organisatsioon “ROBIN WOOD”, Slovakkia organisatsioon “Hunt” (WOLF) ja Poola organisatsioon “Kõikide Olendite Töökoda” (Workshop for All Beings). Eestist toetavad petitsiooni veel Eestimaa Looduse Fond, Hiite Maja SA ja kodanikuühendus Päästame Eesti Metsad. Portugali noored kaebasid Eesti oma tervise ohustamise eest kohtusse. Eesti Päevaleht, 20. oktoober
Euroopa inimõiguste kohtusse kaevati 33 riiki, sealhulgas Eesti, sest pole tehtud piisavalt, et kliimamuutust pidurdada. Madis Vasser: Tartu kliimakaval napib ambitsioonikust. Tartu Postimees, 19. oktoober
Aerofotodel näeb Tartu välja heas mõttes metsik. Seda kuvandit võiks visionäärlikult laiendada, mitte optimeerida. Ometi plaanib ülikoolilinn rohe- ja veealade pindala kümne aasta jooksul protsendi võrra vähendada, mitte säilitada või suurendada. Euroopa Komisjon võttis vastu 2020. aasta aruande energialiidu olukorra kohta. Bioneer, 16. oktoober
Euroopa Komisjon võttis vastu energialiidu olukorda käsitleva 2020. aasta aruande ja sellele lisatud dokumendid, milles keskendutakse ELi energiapoliitika eri aspektidele. Selle aasta aruanne on esimene pärast Euroopa rohelise kokkuleppe vastuvõtmist ning selles vaadeldakse energialiidu panust Euroopa pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamisse. Ratas rõhutas kliimamuutuste mõju vähendamise tähtsust. Postimees, 16. oktoober
Peaminister Jüri Ratas arutas ülemkogu kohtumisel esimesel päeval oma ametikaaslastega Euroopa Liidu (EL) kliimaambitsiooni suurendamist aastaks 2030, mis on vajalik et tegutseda kiiremini planeedi ülekuumenemise vältimiseks, ühtlasi avaldas Ratas lootust, et ülemkogu lepib uues eesmärgis kokku detsembris toimuval kohtumisel. Dmitri Dmitrijev: kas "õiglane üleminek" on Ida-Virumaa jaoks probleem või lahendus? Põhjarannik, 15. oktoober
Euroopa Liidu rohepööre on käivitanud tulise kliimadebati ka Eestis ning peaeesmärk − kliimaneutraalne Euroopa − on kõigile igati arusaadav. Suund on õige, aga Brüsseli poliitikate kiire ja pimesi kohaldamine pole meile kõige parem lahendus. Baltimaade ühenduste üleskutse ELi kliimaambitsiooni suurendamiseks. Bioneer, 15. oktoober
Euroopa Parlament võttis äsja vastu seisukoha, et kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise 2030. aastaks eesmärgiks on vaja seada 60%. Et hoida ülemaailmset temperatuuri tõusu 1,5°C piires, peavad kõik riigid ÜRO Keskkonnaprogrammi heitmete puudujäägi raporti (Emissions Gap Report) järgi aga vahemikus 2020–2030 igal aastal heitmeid vähendama 7,6%. Seda arvestades peaks Euroopa Liit võrreldes 1990. aasta tasemega vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 65%. Teadlased: pandeemia põhjustas kasvuhoonegaaside ajaloolise vähenemise. ERR, 14. oktoober
Koroonaviiruse pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud piirangud 2020. aasta esimeses pooles tõid endaga kaasa kasvuhoonegaaside heite ennenägematu vähenemise, selgus avaldatud andmetest. | 