Olulisemad sündmused ja meediakajastused: veebruar I

Vesine veebruar tuletab meile taaskord meelde, et kliima on kiiresti muutumas. Muidugi, järeldusi kliima kohta ei maksa teha mõne päeva pealt. Küll aga kogesime me hiljuti Eesti poolsajandi keskmiselt kõige kuumemat jaanuari ning 2010-2020 on tervikuna kuulutatud globaalselt kõige soojemaks alates täpsete mõõtmiste algusest.

Lähenevad sündmused ja olulised algatused

Keskkonnakomisjon soovib arutada kliimaneutraalsusega seotud probleeme riiklikult tähtsa küsimusena
Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas viia arutelu kollektiivsest pöördumisest „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?“ Riigikogu täiskogu istungile oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Keskkonnakomisjon teeb Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada kollektiivse pöördumise „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungi päevakorda 19. märtsil.

Konverents „Maastikuarhitektuuri väljakutsed kliimamuutustes”. 13. märtsil Tallinna Botaanikaaias
Rahvusvaheline konverents küsib, millist elukeskkonda me omale linnas soovime ning milliseid samme on vaja astuda toimetulekuks kliimamuutusega. Lisainfot leiab SIIT.

Uudised ja arvamuslood meedias

Ida-Virumaa arengu kiirendamise ettepanekute seas on süsihappegaasi tehase rajamine Auveresse. ERR, 18. veebruar
Ida-Virumaa arengu kiirendamise ettepanekute seas on süsihappegaasi tehase rajamine Auveresse. Milleks seda vaja on, uuris raadiouudistes Jüri Nikolajev.

Mart Helme 125 miljonist: "No see on saiaraha!”. Põhjarannik, 18. veebruar
Eelmise nädala riigikogu infotunnis küsis sotsiaaldemokraat Katri Raik peaministri ülesannetes olnud siseministrilt ja EKRE esimehelt, miks ei ole Eesti Vabariigi valitsusel ühtset seisukohta põlevkivisektori tuleviku ja õiglase ülemineku kohta.

USA rahasüst võib viia põlevkivisektori suurinvesteeringuni. Ärileht, 16. veebruar (tasuline)
USA välisministri Mike Pompeo eilne avaldus, et USA on valmis eraldama Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele pea miljard dollarit, et edendada piirkonna iseseisvust Venemaa energiallikatest, võib olla võimaluseks, kuidas rajada Eestisse põlevkivi eelrafineerimistehas.

Üheksa kliimamurrangut, mida tagasi pöörata ei saa. Postimees, 15. veebruar (tasuline)
Kliima ei pruugi muutuda sugugi ühtlaselt, vaid teatud muutused võivad tulla järsu murranguna, mida enam tagasi pöörata ei saa. Hiljuti avaldas kliimamuutustele keskenduv ajakirjandusväljaanne CarbonBrief ülipõhjaliku ülevaate sellistest võimalikest kliimamuutuste murdepunktidest.

Madis Toomsalu: kliimasiht on ühine. Postimees, 12. veebruar
Kliimaeesmärk on ühine nii riigile, ettevõtjale kui ka pankurile ning kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb siduda ühte kõigi kolme motivatsioon teemaga tegeleda, kirjutab LHV Grupi juhataja Madis Toomsalu.

Põlevkivitööstur Ratasele: kui rohelepe meile kahju teeb, peab riik selle kinni maksma. Postimees Majandus, 11. veebruar
Eesti suuruselt teise põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi (VKG) juhid tahavad riigilt kahjutasu, kui karmistuv kliima- ja keskkonnapoliitika nende ärile kriipsu peale tõmbab.

Lageraie Eesti metsades võimendab kliimamuutusi vähemalt järgmised 60 aastat. ERR Novaator, 6. veebruar
Avalikkuses kõlab jätkuvalt mitmete metsasektori esindajate väide, justkui meie metsad vajavad kliimaeesmärkide täitmiseks uuendamist, sest kiirema kasvuga noored metsad seovad süsinikku efektiivsemalt kui vanad. Samas teadusajakirjanduses rõhutatakse, et kliimamuutuste leevendamise kontekstis on metsades süsiniku hoidmine olulisem kui puidu juurdekasv, kirjutab Raul Rosenvald arvamusartiklis.

Mart Raudsaar: kuumenev Eesti. Postimees, 6. veebruar (tasuline)
Meil tasub riigi ja rahvana anda panus kliimamuutuse pidurdamise liikumisse, seetõttu kutsub Postimees arvamusliidrite päevale ühe särava esineja ökoloogia ja ühe tehnoloogia vallast, kirjutab Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.

Erik Gamzejev: õiglane üleminek või tühjade taskutega äratulek? Põhjarannik, 6. veebruar
Mõistlikud inimesed püüavad enne iga suuremat hüpet teha kindlaks, kas maandumisel ootavad ees pehmed matid või batuut, mis vedrutaks edasi uutesse kõrgustesse, või hoopis kivikõva põhjaga kuristik, kuhu kukkumine on vägagi valus või lausa fataalne. Tundub, et need, kes tahaksid praeguses kliimadebatis anda hoogu Eesti põlevkivitööstuse mahamatmisele, sellele eriti ei mõtle, arvates, et hüpe iseenesest on piisavalt kirgastav ja muu polegi oluline.

Rene Kokk: kui aktivistid keeravad vinti üle, võib tulemus olla vastupidine. ERR, 6. veebruar
Keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) ütles ETV saates "Esimene stuudio", et kui kliimaaktivistid või ka metsakaitsjad keeravad oma sõnumeid edastades vinti üle, võib tulemuseks olla vastasseis osapoolte vahel ning soovitud eesmärgid jäävad saavutamata.

Advokaat: peaminister saastunud õhu eest vastutama. Ärileht, 6. veebruar
Kui varem püüdsid rahvusvahelised keskkonnaorganisatsioonid riike keskkonnahoidlikumalt käituma manitseda märgukirjadega, siis nüüd on organisatsioonide töö otsustajate tegevust reaalselt mõjutama hakanud. Millal jõuab Eesti õiguskord ajastusse, kus ka meie ametiasutustelt oleks võimalik reaalselt nõuda (keskkonnaalaste) otsuste täitmist, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Britta Retel.

Kuivendatud soodest eraldub sama palju süsihappegaasi kui kogu transpordisektorist. Eesti Päevaleht, 5. veebruar (tasuline)
ELF-i korraldatud märgalade konverentsil leiti, et kuivendatud turbaalad vajavad riiklikku kliimastrateegiat.

Eesti esimene kliimadiplomaat: kui me kliimamuutuste vastu ei võitleks, oleksime dinosaurused. Eesti Päevaleht, 5. veebruar (tasuline)
Eesti on kliimamuutuste vastu võitlemises pigem vedur kui kaasalohiseja, kinnitab värske Eesti kliimadiplomaat Kaja Tael.

Tarmo Soomere: „Oleme elus tänu sellele, et loodus on meie liitlane. Tulevikus ei pruugi see enam nii olla”. Õhtuleht, 4. veebruar (tasuline)
„Oleks väga ohtlik välistada teooria, et Maa keskmise temperatuuri tõus on looduslik,“ ütleb Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Ometi on ta veendunud, et 99-protsendilise kindlusega on kliimamuutus ning selle surve ökosüsteemile ikkagi inimtekkeline. „Aga me ei tohi jätta teist varianti kõrvale. Kui temperatuuri tõus ongi looduslik, siis oleme ikka tõelise ämbri ees,” kirjutab Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Värske areng: kapolt punase tule saanud Saaremaa meretuulepark lõi käed maineka välisfirmaga ja läheb uuele katsele. Ärileht, 4. veebruar
Mullu aprilli alguses kapo nõuandel valitsuselt punase tule saanud Saaremaa meretuulepargi arendajad on vähem kui aasta hiljem löönud käed maineka Hollandi ettevõttega Van Oord, kel on pikaajaline kogemus suurte avamere projektide alal. Arendajad loodavad, et asjaolude muutumise järel vaatab ka Eesti valitsus nende hoonestusloa taotluse uuesti läbi.

Lukas soovitab Ida-Virumaale erimajandustsooni. ERR, 4. veebruar
Kultuuriminister Tõnis Lukas pakkus Ida-Virumaa arengu kiirendamiseks välja rea ettepanekuid, soovitades muu hulgas erimajandustsooni loomist, riigiosalusega ettevõtete nagu Eesti Energia peakorterite üleviimist Ida-Virumaale ning viia sisse regionaalsed palgakoefitsendid lisaks sisejulgeolekule ka tervishoius, hariduses jm valdkondades.

Jüri Ratas: kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa Liidu ühine eesmärk. Delfi, 4. veebruar
Peaminister Jüri Ratas rõhutas Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga ELi järgmisest seitsmeaastasest eelarvest kõneldes, et see peab olema ambitsioonikas ning toetama liikmesriike nii seniste kui uute väljakutsetega tegelemisel.

Jaanus Purga: mõistlike muutuste aeg. Põhjarannik, 4. veebruar (tasuline)
Põlevkivimaa on andnud nii Eestile kui konkreetsemalt Ida-Virule jõukust ja sõltumatust juba sajandi, põlevkivitööstusel on olnud nii paremaid kui halvemaid aegu, põlevkivikasutusel on nii positiivseid kui negatiivseid külgi, kuid nüüd hakkab tema aeg läbi saama.

Tuumajaam Eestisse. Terevisioon, 29. jaanuar
Kliima- ja energeetikaekspert Marek Strandberg arutleb selle üle, kas Eesti tõepoolest vajab tuumajaama.