Olulisemad sündmused ja meediakajastused: veebruar II


Lähenevad sündmused ja olulised algatused

Keskkonnakomisjon soovib arutada kliimaneutraalsusega seotud probleeme riiklikult tähtsa küsimusena
Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas viia arutelu kollektiivsest pöördumisest „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?“ Riigikogu täiskogu istungile oluliselt tähtsa riikliku küsimusena. Keskkonnakomisjon teeb Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada kollektiivse pöördumise „Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035“ arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungi päevakorda 19. märtsil.

Kliimastreigid. 15 märtsil Tallinnas, Tartus ja Pärnus kell 12-14
Aasta on möödunud esimesest Eesti kliimastreigist, kuid muutused kliimapoliitikas on olnud minimaalsed. Pühapäeval, 15. märtsil, koguneme kell 12.00, et nõuda Eesti valitsuselt kiiret tegutsemist kliimamuutuste peatamiseks.
Kliimastreik Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Konverents „Maastikuarhitektuuri väljakutsed kliimamuutustes”. 13. märtsil Tallinna Botaanikaaias
Rahvusvaheline konverents küsib, millist elukeskkonda me omale linnas soovime ning milliseid samme on vaja astuda toimetulekuks kliimamuutusega. Lisainfot leiab SIIT.

Arvamusfestivali ideekorje 2. märtsi südaööni
Arvamusfestival pikendas ideekorde tähtaega 2. märtsini!
Ideekorjest moodustub Arvamusfestivali programm – oma ideid saavad festivalile esitada kõik, kes seda soovivad. Olgu selleks mõni otsus, mis vajaks läbi mõtlemist, uus vaatenurk või küsimus, mida põhjalikumalt analüüsida.


Riigikogu arutas 20. veebruaril kliimamuutuste mõju metsale
Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar rõhutas, et konstruktiivse arutelu kaudu on vaja leida tasakaal looduskaitse, kliimaeesmärkide ning metsamajanduse vahel. „Metsandusega seotud küsimused on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu keskmes ning äga emotsionaalsed. Seda nii käesoleval ajal jooksvate probleemide lahendamisel kui ka seoses metsanduse arengukava koostamisega,“ märkis Savisaar.

Uudised ja arvamuslood meedias

EL-i üleminekufond panustaks Ida-Viru majanduse mitmekesistamisse. ERR, 2. märts
Euroopa Komisjoni koostatud ettepanekute kohaselt peaks Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamise toetuseks loodava Õiglase Ülemineku Fondi (JTF) kaudu Ida-Virumaale tehtavad investeeringud minema peamiselt sealse majanduse mitmekesistamiseks ning töötajate koolitamiseks.


Mida arvab rohetehnoloogia juht kliimainnovatsioonist Eestis? Digigeenius, 2. märts
Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing kirjutas ülevaatliku kokkuvõtte kliimainnovatsioonist Eestis. Siin on tema tähelepanekud.

Rannar Vassiljev: kliimaskeptikutel läheb kehvasti - täielik sportlik ebaõnn! Eesti Päevaleht, 1. märts (tasuline)
Kui valdav enamus teadlastest väidab, et kliimamuutused leiavad aset ja nende juures on oluline roll inimtegevusel, siis kuidas on võimalik, et siiski arvestatav osa arvamusliidritest ja laiemalt ühiskonnast eitab seda?

Riik hakkab Eesti Energiale puidu põletamise eest toetust maksma. Postimees Majandus, 1. märts (tasuline)
Valitsus kiitis sel nädalal heaks elektrituruseaduse muudatuse eelnõu, millega Eesti Energia hakkab saama Narva elektrijaamades puidu põletamise eest aastas ligi 5 miljonit eurot taastuvenergia toetusi.

Ülevaade taastuvenergeetika arengutest elektrisektoris Eestis 2019. aastal. Bioneer,  28. veebruar
2019. aastat Eesti energeetikasektoris iseloomustavad tagasivaates kiired muutused. Eelkõige puudutavad need fossiilkütuste valdkonda, mis taastuvenergeetikat mõjutasid kaudselt. Aastaga suurenes taastuvelektri osakaal 21%-ni elektrienergia kogutarbimisest Eestis, mis võrreldes 2018. aastaga (17,1%) tähendab siiski märkimisväärset kasvu.

Eesti Energia tulud ületasid esmakordselt miljardi piiri, aga puhaskasum vähenes neli korda. Ärileht, 28. veebruar
„Äritulude mahult tegime ettevõtte ajaloo parima tulemuse ning see näitab, et oleme tegutsenud ennekõike taastuvenergia, vedelkütuste ja klientidele suunatud teenuste valdkonda arendades õiges suunas. Tõsi, suurenergeetikas ette võetud mahukate ümberkorralduste tõttu meie kasumlikkus kannatas, kuid pidime turuolukorrale reageerima, et tugevamana tulevikule vastu minna,“ kommenteeris kontserni juhatuse liige, finantsjuht Andri Avila.

Peep Siitam: põlevkivile panustada on sama hea kui basseini pissida. Eesti Päevaleht, 28. veebruar (tasuline)
Eesti Energia ja VKG soovivad ehitada põlevkiviõli rafineerimistehast ning Eesti Energia uusi õlitehaseid.

Madis Vasseri lugemissoovitused: loe, miks tehnoloogia ei päästa meid ega keskkonda. Rohegeenius, 27. veebruar
Eesti Rohelise Liikumise kliimaekspert Madis Vasser jagab lugemissoovitusi neile, kes soovivad süvitsi arendada oma sisemist rohegeeniust ning on valmis pädevalt kaasa rääkima ka teemadel, miks tehnoloogia pigem ei päästa ei meid ega keskkonda.

Kadri Simson: vaid Narva jaamadest tulev elekter teeks inimeste elektriarved märksa suuremaks. Põhjarannik, 27. veebruar
Üks Keskerakonna mõjukamaid poliitikuid, endine majandusminister ja praegune Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson leiab, et kuigi Euroopa Liidu kliimapoliitika ja avatud turu tagajärjel on Ida-Virumaal kadunud energeetikas palju töökohti, on Eesti tarbijad samal ajal võitnud, saades elektrit odavama hinnaga.

Valitsus toetas põlevkivist elektri tootmisel puiduhakke enamat kasutamist. ERR, 27. veebruar
Valitsus kiitis neljapäeval heaks elektrituruseaduse muudatuse eelnõu, mis võimaldab elektritootmisel põlevkivi kõrval senisest enam biomassi.

Aas: energeetikasektor tuleb ümber kujundada vastutustundlikult. Pealinn, 27. veebruar
"Peame kliimamuutustega lahendamiseks täielikult ära kasutama andmeid, digitaliseerimist ja uusi tehnoloogiaid," märkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Veskimägi: Euroopa kliimapoliitika on hakanud tööle. ERR, 27. veebruar
Elektriturul on jaamad, mis suudavad energiat toota väiksema süsihappegaasi emisiooniga kui Eestis põlevkivi baasil töötavad jaamad ja see näitab, et Euroopa kliimapoliitika on hakanud tööle, ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi "Esimeses stuudios".

Martin Helme: Eesti Energia uus õlitehas tuleb. Põhjarannik, 26. veebruar
Rahandusminister Martin Helme kinnitas kolmapäeval riigikogus, et otsus Eesti Energia teise Enefit280 õlitehase rajamiseks on langetatud.

Uuring purustab Eesti roheillusiooni: eestlased on üsna vastutustundetud tarbijad. Rohegeenius, 26. veebruar
Eelmise aasta lõpus läbi viidud uuringust selgub, et eestlased on võrreldes teiste Balti- ja Põhjamaadega üsna vastutustundetud tarbijad: üldistatult öeldes muretseme naabritest vähem keskkonna- ja kliimaküsimuste pärast, ei vali keskkonnasõbralikke pakendeid, ei vähenda liha tarbimist ja ostlemist ning ei sorteeri prügi.

Kristina Kallas: Ida-Virumaa ootab valitsuselt põxiti alternatiive. ERR, 25. veebruar
Erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles ETV saates "Esimene stuudio", et Ida-Virumaa on valmis tegutsema põlevkivist loobumise asemele pakutud alternatiivide suunas, aga valitsusel ei ole vajalikku nägemust.

Endine põlevkivitööstur: investeeringud põlevkivisse on nagu surnule kompressi tegemine. Postimees Majandus, 23. veebruar (tasuline)
Nii kurb kui see ka pole, ollakse põlevkiviõli rafineerimistehase ja uue õlitehase kavandamisega umbes 10 aastat hiljaks jäänud, kirjutab Viru Keemia Grupi (VKG) endine pikaaegne juhatuse liige Jaanus Purga avameelses arvamusloos.

Ministrid ei osanud Ida-Virumaa tuleviku kohta konkreetseid vastuseid anda. Põhjarannik, 22. veebruar (tasuline)
Kuigi põlevkivitööstusest kadus juba ainüksi eelmise aasta jooksul Ida-Virumaal ligemale tuhat töökohta ja kehva turuolukorra tõttu on terendamas uued koondamised, kinnitasid neljapäeval Kohtla-Järvel olnud majandusminister Taavi Aas ja riigihalduse minister Jaak Aab, et mingit kiiret põlevkivitööstusest väljumist ehk Põxitit ei tule.

Roheliste rattaretk jõuab taas Ida-Virusse. Põhjarannik, 22. veebruar
Ehkki tänavune roheliste rattaretk kannab nime "Kuidas elad, Narva?", läbib see hulga suuremat osa Ida-Virumaast, saades alguse ja lõpu Kohtla-Nõmmel.

Tarmo Soomere: kliimamuutuste keerukas muster võimendab ebavõrdsust. ERR, 22. veebruar
Milline on adekvaatne viis käsitleda kliimamuutust, kuidas kliimamuutus meid mõjutab ja millised on kliimamuutuse kaudsed mõjud koolielule, kirjutab Tarmo Soomere algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.

Uuring: eestlased on Põhja- ja Baltimaade suurimad kliimaskeptikud. Pealinn, 21. veebruar
"Teeb heameelt, et eestlased juba mõtlevad üleliigsetele pakenditele ja tahavad, et jäätmemajandus oleks paremini korraldatud," ütles Orkla Eesti juht Kaido Kaare. "Noorem põlvkond juba ootab, et neil oleks rohkem jätkusuutlikke valikuid ning ettevõtjatel on aeg neid senisest rohkem pakkuda."

Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? Postimees, 21. veebruar
Eile toimus riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutelu teemal «Mets muutuva kliima tingimustes». Metsa majandamine on tänapäeva Eestis teema, mis jätab väheseid ükskõikseks. Isegi kui kõrvale jätta emotsionaalne külg, on tegu keeruka ökoloogilise küsimusega, mille lahendamist raskendab veelgi kliimamuutuse ennustamatusest tulenev teadmatus.

Uuring: Ida-Virumaa õhu saastatus mõjutab jätkuvalt laste tervist. Postimees, 21. veebruar
Terviseameti, Tartu Ülikooli ja SA Keskkonnauuringute Keskuse Ida-Virumaal tehtud uuringu kohaselt mõjutab piirkonna õhu saastatus inimese tervist, tervisemuresid tekitavad nii kohalik põlevkivitööstus kui ka kaugemalt tulev saaste.

VIDEO: Majandusminister Taavi Aas Kohtla-Järvel: "Mingit kiiret Põxitit ei tule!". Põhjarannik, 20. veebruar
Olgugi, et Ida-Virumaal kadus Euroopa kliimapoliitika mõjul põlevkivitööstuse kõigest ühe aastaga ligemale tuhat töökohta, kinnitas majandusminister Taavi Aas Kohtla-Järvel, et mingit kiiret Põxitit ehk väljumist põlevkivienergeetikast ei tule.

Riigikogus oli tähelepanu keskmes kliimamuutuste mõju metsale. Metsamajandusuudised, 20. veebruar
Riigikogus oli 20. veebruaril keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mets muutuva kliima tingimustes“ arutelu.

Eesti energeetika rohetuulte keerises. Äripäev, 20. veebruar (tasuline)
Lühikese ajaga on Eesti energeetikas toimunud nii kardinaalsed muutused, et olukorda võib pidada lausa ajalooliseks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Alan Vaht: õliühingu pakutud aktsiisireform oleks narrus. Äripäev, 19. veebruar
Eesti Õliühing teeb riigile ettepanekuid kütuseaktsiisi muutmiseks, arvestamata seejuures riiklikes arengukavades sõnastatud eesmärke ning olles kinni vanas mõtteviisis, kirjutab AS Alexela juhatuse liige Alan Vaht.

Cambridge’i raport: Eestis võiks raiuda aastas kuni 12 miljonit tihumeetrit. Postimees Majandus, 19. veebruar
Cambridge'i ülikooli raport kinnitab, et metsa kasvamisel on roll kliimamuutuste pidurdamisel ja samas mõjutavad muutused oluliselt metsa tervist. Raport on valminud koostöös keskkonnaagentuuriga.