2019. aastal esimest korda Euroopa Parlamenti valima minnes tundus mulle, et rohepööre on tulnud selleks, et jääda. Viis aastat hiljem võib tõdeda, et Euroopa Liit on teinud suuri samme rohelisema ja keskkonda rohkem arvestava tuleviku poole, kuid väga palju seisab veel ees. Sellest hoolimata võib kuulda hääli, mis soovivad inimkonna päästmisele pidurit tõmmata ja senised otsused tagasi keerata. Mõnevõrra üllatavad on viimase Eurobaromeetri küsitluse tulemused, mille järgi peab vaid 10% eestlastest kliimamuutuste temaatikat Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis oluliseks. Euroopa keskmine on kolm korda kõrgem.
Teatud aspektist vaadatuna võib seda tõlgendada julgeoleku teemade esile kerkimisega senisest tugevamalt. Kuid erinevalt muudest Euroopa riikidest, kus samuti on julgeolek tähtsal kohal, on Eestis kliimamuutustele ja heite vähendamisele tähelepanu pööramine eriti suures vaeslapse rollis. Küsitluse tulemused näitavad, et keskkonna- ja kliimakriisi lahendamine on endiselt tipp-prioriteetide hulgas Lõuna-Euroopas ja Rootsis. Esimese puhul ka arusaadavatel kaalutlustel, sest kuumalaineid ja maastikupõlenguid kogevad sealsed elanikud juba pea igapäevaselt. Eestlastele on kuumalained kodumaal veel piisavalt talutavad ning julgeolekuoht neist enam tuntav .
Euroopa Parlamendi valimistel on kõrgel kohal majandusküsimused, kuid pelgalt lühivaates, kus nähakse vaid kulusid ja tuluridadest ei räägita. Vaatama peaks aga tervikpilti. Nii neid kulusid, mis tekivad kui kliimamuutuste pidurdamisega ei tegeleta kui tulusid, mis tulenevad paremast elukeskkonnast, kus näiteks õhusaaste tõttu sureb vähem inimesi.
Pariisi kliimaleppest kinni pidamine tooks kasu üle triljoni euro
Kliimamuutuste tekitatav majanduslik kahju on suur. Hiljutise uuringu tulemused selgitavad, et 1°C üleilmne temperatuuri tõus toob kaasa globaalse SKT vähenemise 12% võrra. Tänased poliitikameetmed vähendavad inimeste majanduslikku heaolu 31%. See langus on võrdväärne pidevalt kestva siseriikliku sõjaga. Kui aga riigid pingutaksid vastavalt Pariisi kliimaleppes kokkulepitule, tooks see Euroopa kliimavõrgustiku (CAN) arvutuste järgi EL-ile ainuüksi 2030. aastaks otsest kasu üle ühe triljoni euro. Eesti säästaks CANi andmetel sel juhul 2030. aastaks 1,5 miljardit ehk 4.2% 2022. a SKPst. Seega, vajalike sammude edasilükkamine praegu maksab rahaliselt kätte tulevikus. Teine hiljutine uuring näitas muuhulgas, et ligi 75 protsenti kõigist euroala pangalaenudest on ettevõtetele, mis sõltuvad suurel määral tootmise või teenuste osutamisel vähemalt ühest ökosüsteemiteenusest. Keskkonnakriisi jätkumine tähendab seega ühtlasi, et ettevõtete ja pankade krediidiportfellid muutuvad riskantsemaks, mis toob kaasa täiendavaid finantsriske. Kliimamuutuste tõttu on põllumehed raskustes juba praegu. Ikaldused ja kuumalained on märgatavalt kergitanud oliivide hindu ja mõjutavad tuntavalt ka kakao, kohvi, veinide jpt toodete hindasid. Ainuüksi kliimamuutuste tõttu võivad toiduhinnad kallineda igal aastal 3.2%.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste kiire vähendamine on ülioluline
Tänane parim teadmine ütleb, et maailmal on võimalik hoida soojenemist tuntavalt alla 2 kraadi, kuid selleks tuleb teha pingutusi. Vaid heite jõulisel vähendamisel on võimalik loodusele ja majandusele tekitatavat kahju vältida. Pariisi kliimaleppe täitmine tähendab, et heidet peavad vähendama kõik sektorid ja muuhulgas on suurem vastutus just lääneriikidel, kes on ajalooliselt kõige rohkem CO2 õhku paisanud ja seda ka jätkuvalt teevad. Ühine vastutus tähendab, et oma panuse peavad andma kõik riigid, sh Eesti.
Ainuüksi hooned põhjustavad 36% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Oluline on muuta ehitised energiatõhusamaks ja taastuvenergiapõhiseks. Vajalik on hoonete renoveerimise kiirendamine ja ELi energianõudluse vähendamine. Euroopa Liit peab lähiaastatel kiirendama taastuvenergia kasutuselevõttu, energiatõhusust, vähendama metsaraiet ja muutma keskkonnasõbralikumaks ELi kõige kulukama poliitika - põllumajanduspoliitika. Viimane tähendab nii toetussüsteemide ülevaatamist kui ka pestitsiitide kasutamise vähendamist.
Oluline roll kliimamuutustega hakkama saamisel on ka käitumuslikel muutustel, mille suunas ELi kui ka riiklikud meetmed peavad aitama inimesi nügida. Olgu selleks ühistranspordi laialdasem kasutus, asjade parandamine või liha tarbimise vähendamine. Juba TAI taldrikureegli soovituse järgimine tooks kaasa olulise kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja panustaks täiendavalt tervemasse eluviisi, väheneks surve tervishoiusüsteemile ning riigikassale.
Kliimamuutus ei pidurdu iseenesest
Kliimamuutuste pidurdamine on kulukas, kuid veel kulukam on seda mitte teha. Pariisi kliimaleppe täitmine ei ole üle jõu käiv ülesanne Euroopa Liidule, sealhulgas Eestile. Just heite vähendamisel vajame kärpeid, kuid selleks peab olema otsustuskindlust.
Kliimamuutuste tõsidust arvestades on oluline, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid läheksid edasi rohelise üleminekuga, toetaksid vajalikke investeeringuid ja arvestaksid otsustuste tegemisel keskkonnakriisi lahendamise vajadusega. Üks võimalus planeerimise hõlbustamiseks ja valimistsüklitest tingitud võbeluste vähendamiseks, on paika panna süsinikueelarve, mis seaks kesk- ja pikaajalised eesmärgid.
Loo kirjutas ELFi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer