Toimunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatused
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub osalema noortele mõeldud kliimaõiguse koolitustesarja esimesele koolitusele “Miks meil tuleb näha kliimamuutuse seost inimõigustega?”. Koolitus-arutelu toimub virtuaalselt 06. juunil kell 15.00-16.30 ja on mõeldud tudengitele ning õpilastele alates progümnaasiumist. Koolitab Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) jurist Triin Jäädmaa. Koolitus on tasuta, osalemiseks on vaja registreeruda siin hiljemalt 3.juunil k.a. Koolituse-arutelu info leiad ka FBst ning KÕKi kodulehelt siin.
Ida-Viru noorte kliimakogu mitmed ettepanekud saavad teoks õiglase ülemineku kava kaudu
Mullu detsembris riigihalduse ministrile üle antud Ida-Viru kliimakogu ettepanekutest saavad mitmed realiseeritud õiglase ülemineku kava raames. Aprilli lõpus kogunenud kliimakogu noored tutvusid rahandusministeeriumi tagasisidega ettepanekutele ning edasi jätkatakse piirkonna rohelisema tuleviku arutelu juba koos ülemineku juhtkomisjoniga.
Ühendused nõudsid Euroopa Parlamendilt tasuta kvootide jagamise kiiremat lõpetamist
Mai alguses saatsid Euroopa 28 organisatsiooni, sh ka Eestimaa Looduse Fond, ühiskirja Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni (ENVI) liikmetele, paludes neil toetada kõrgemat kliimaambitsiooni ning lõpetada tööstusele tasuta lubatud heitkoguse ühikute ehk nn süsinikukvootide jagamine. Küsimus on arutluse all osana EL heitkoguste kauplemise süsteemi (EL HKS) uuendamisest, mida näeb ette “Eesmärk 55” kliimapakett.
Valminud on primaarenergia vähendamise faktileht
Eesti Roheline Liikumine koostöös CEE Bankwatch Networkiga on saanud valmis faktilehe primaarenergia vähendamise võimalikkusest Eestis. Teabeleht on mõeldud taustadokumendiks nii keskkonnaorganisatsioonidele, vabaühendustele kui teistele asutustele, kes seisavad silmitsi küsimusega, kuidas jätkuvalt kasvava majandusega ühiskonnas tagada energia varustuskindlus.
Reaalsus on aga see, et suurenev energiatootmine toimub planeedi kandevõimekuse arvelt, mistõttu on nutikalt juhitud energiasääst kriitilise tähtsusega. Faktilehest on võimalik lugeda, mida saab mõista primaarenergia mõiste all, seejärel käsitletakse hetkeolukorda ja eesmärke Eestis ning viimases osas antakse ka soovitusi, kui palju primaarenergiat päriselt vähendada saaks ja kuidas selleni jõuda. Uudista faktilehte lähemalt ERLi kodulehelt.
Avalikud pöördumised peaministrile ja teistele ministritele fossiilsetest kütustest loobumiseks
Keskkonnaühendused Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) saatsid peaministrile ja valdkonna ministritele avaliku pöördumise, milles toonitavad vajadust loobuda koheselt Vene gaasist, lõpetada järk-järgult fossiilse gaasi kasutamine üldse ja seada selleks tähtaeg. Ühenduste hinnangul peavad tulevikulahendused tuginema energiasäästule ja taastuvatele energiaallikatele.
Ühendused peavad vajalikuks, et Vene gaasist ning fossiilsest gaasist täielikuks loobumiseks koostaks riik väljumise plaani ning kavandaks selle edukaks elluviimiseks lisameetmeid. Näiteks kiirendaks ja mitmekordistaks planeeritud energia- ja ressursisäästu mahtu, leiaks lisavahendeid ning meetodeid kodumaise taastuvenergia tempokaks arendamiseks ja seda toetavate lahenduste kiirendamiseks.
Eelmisel nädalal läks välja ka Balti-Soome ühispöördumine peaministritele, mille allkirjastas ligi 50 kodanikuühendust, nende seas ka mitmed kliimavõrgustiku liikmed. Täispikka ühispöördumist ja pressiteadet on võimalik näha klikkides pealkirjale.
Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel on võimalik liituda kõigil huvilistel 11.-14. augustil Paides Arvamusfestivali kõrval toimuva täiendava ja iseseisva kogukonnaalaga. Osalema kutsutakse inimesi, kes lisaks julgete arvamuste avaldamisele on valmis ka vastavateks tegudeks - olgu selleks siis transformatiivsed algatused majandusüsteemides, toidujagamises, säästlikus ehituses või keskkonnakaitses. Alalt leiab nii aktiviste, akadeemikuid, elurikkust kui ka eriarvamusi. Täpsem programm selgub peagi.
Uudised ja arvamuslood meedias
Balti riikide ja Soome ühendused kutsuvad üles tegema tihedamat koostööd fossiilsetest kütustest loobumiseks, Ärileht, 25. mai
Ligi 50 kodanikuühendust Balti riikidest ja Soomest kutsuvad ühispöördumisega üles valitsusjuhte edendama regionaalset koostööd kiiremaks loobumiseks fossiilsetest kütustest. Algatuse eestvedajateks olid Eesti keskkonnaorganisatsioonid Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine.
Kliimanoored kohtusid Euroopa Komisjoni rohepöörde juhi Frans Timmermansiga, Kliimamuutused.ee, 19. mai
Kokkusaamine andis noortele võimaluse enda mõtteid rohepöördest vahetada ja küsida otse EL kõrgeimalt rohepöörde juhilt südamel olnud küsimusi – näiteks, kas rohepööre teenib inimesi või loodust, miks EL paneb rohepöördel nii tugeva surve ja lootuse just noortele või kuidas kõnetada neid inimesi, kellel on raske aru saada rohepöörde kasulikkusest.
KIK pakub kliimamuutuste leevendamise ja mõjuga kohanemise tegevuste toetust, RUP, 17. mai
Toetust saavad kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus, maakondlik omavalitsusliit või riigiasutus. Projektipartneriks võib olla ka Eestis registreeritud keskkonnavaldkonnas tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus või projektipartneri asukohariigi samaväärne NGO (kes põhikirjaliselt ja faktiliselt tegutseb keskkonnavaldkonnas ning olema tegutsenud nimetatud valdkonnas vähemalt kaks aastat).
HALB UUS ILM TULEKUL: kas tuleks minna toidupoes barrikaadidele, et päästa maailm järeltulevate põlvede jaoks? Õhtuleht, 15. mai
Kliimasoojenemise ja peatselt saabuda võiva keskkonnakatastroofi eest on juba ammu häirekella löödud. Selleks, et sõna otseses mõttes maailm päästa, nõuab see radikaalseid muutuseid nii Eesti riigilt, ettevõtetelt kui ka selle kodanikelt. Artiklis saavad sõna ELFi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik ning tsiteeritud on ka ERLi juhatuse liiget Grete Arrot.
JÄRGMINE PÕLVKOND | Keskkonnakriisi tagajärg noorte jaoks: hirm, viha, abitus, masendus, süütunne, Eesti Päevaleht, 13. mai
Eelmisel aastal viidi esmakordselt läbi uuring noorte suhtumisest kliimakriisi, kus kümnetuhandest noorest 45% vastas, et tunded seoses kliimakriisiga mõjutavad nende igapäevaelu ja toimimist negatiivselt ning 75% tunnistas, et tunneb hirmu tuleviku ees. Need numbrid toovad esile kuivõrd oluline on noori toetada keskkonnas toimuvaga seotud raskete tunnetega toimetulekuks, kirjutab ERLi projektijuht ja Fridays For Future Eesti aktivist Karola Kivilo.
Tartu ja Tallinna kliimakavad viivad nad Euroopa eesrindlikemate sekka, Rohegeenius, 12. mai
Euroopa linnade uuring näitas, et kuigi enamik linnadest on seadnud endale kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi, siis esirinnas on suuremad Põhja- ja Lääne-Euroopa linnad. 2018. aastal uuritud 327 linna hulgas olid ka Tallinn ja Tartu, mis praeguseks on püsitanud juba kõrgemad kliimaneutraalsuse eesmärgid, kirjutab Tartu Ülikooli õppekava “Muutuste juhtimine ühiskonnas” magistrant Ave Mellik.
Eesti roheideed aitavad leevendada kliimamuutuste mõjusid Keenias, Ukrainas, Tansaanias ja Rwandas, Bioneer, 11. mai
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastas viit projekti Keenias, Ukrainas, Tansaanias ja Rwandas kogusummas 967 000 eurot, et toetada seal kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjudega kohanemist. Varasemalt on Eesti juba toetanud 18 projekti arenguriikides, millest kaks on ka ellu viidud.
Nihkesse läinud kevad paneb proovile Eesti looduse konservatiivsuse, ERR Novaator, 11. mai
Aastaajad on Eestis nihkes ja näiteks varakevad algab siin 70 aasta taguse ajaga võrreldes kuu aega varem. Eestisse on tulevikus oodata üha uusi lõunapoolseid liike - kui kliima soojenemine jätkub senises tempos, võib Eesti linnurikkus sajandi viimasel viiendikul jõuda tipptasemele.
Mihkel Kangur: tulevikus võib olla kuni miljard kliimapõgenikku, ERR, 4. mai
Pakistani ja Indiat on tabanud rekordiline kuumalaine, kus temperatuurid küündisid aprilli lõpus 50 kraadi lähistele. Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur teatas, et tulevikus võib olla kuni miljard kliimapõgenikku.
Agnes Aljas: kliimakriis ja roheteemad muuseumis, ERR, 2. mai
Kui ERMi maja avamisel vaid viis aastat tagasi tekitas suurt meediakajastust hoone ümber loodud elurikkus, siis praeguseks on putukatele jäetud niitmata alad saanud normaalseks suviseks Eestimaa osaks ka linnakeskkonnas, kirjutas Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas.